Noorte Reporterite Klubi

Allikas: Vikipeedia

Noorte Reporterite Klubi (NRK) tegutses 1958–1990. aastal esialgu Eesti Raadio informatsioonisaadete peatoimetuse ja hiljem noorte- ja lastesaadete toimetuse juures. NRK asutamise algatajateks olid tollased Tallinna 20. Keskkooli 10. klassi õpilased ja Eesti Raadio informatsioonisaadete peatoimetaja Aadu Slutsk.

Esimene koosseis komplekteeriti Tallinna koolide vanemate klasside õpilastest konkursi korras. Selle 12-liikmelise koosseisu moodustasid Leo-Henn Humal (10.kk), Ago Künnap (10.kk), Eeva Kiisel (20.kk), Tiit Made (21.kk), Rein Parisvä (17.kk), Maie Pflug (20.kk), Malle Pajor (20.kk), Reet Rootare (7.kk), Maire Tara (20.kk), Tiia Vaino (20.kk), Ants Vain (20.kk) ja Enn Tiits (20.kk). Klubi presidendiks valiti 29. aprillil 1958 Raadiomajas (Kreutszwaldi 14) toimunud esimesel töökoosolekul Enn Tiits ja tema asetäitjaks Tiit Made.

Tol ajal oli raadioajakirjaniku-reporteri töö kõrgelt hinnatud ja peamine raadioajakirjaniku tegevuse element. Oli juba sündinud „Reporteritund”, mõni kuu pärast NRK asutamist läks eetrisse esimene „Päevakaja”. Informatsioonitoimetuses töötasid tollased Eesti Raadio parimad jõud Valdo Pant, Lembit Lauri, Ivar Trikkel, Klaus Mikko, Rein Karemäe, Jüri Miller, Albert Käär ja Gunnar Hololei. Kõik nad olid ka noortele juhendajateks.

Esimesel koosolekul jagati noored toimetuste vahel laiali, et nad saaksid otsekohe kokku puutuda saadete tegemise argipäevaga. Aktiivselt osaleti kõnetehnika tundides, mida viisid läbi Leo Martin, Aarne Ruus ja eelkõige Kaarel Toom. Suve lõpuks valmis Noorte Reporterite Klubi esimene oma pooletunnise saade, mis kahjuks pole ERR-i arhiivis säilinud, kuna üks osa arhiivimaterjalidest sai veetoru rikke tõttu nii palju kannatada, et osutus kasutamiskõlbmatuks.

Noorte Reporterite Klubi koosseisu on aegade jooksul korduvalt konkurssidega täiendatud. Esimene täiendamine toimus 7. veebruaril 1959. Valituks osutusid hilisemad nimekad raadioajakirjanikud Reet Jõeots (Made),Mati Talvik, Harry Matskin, Toomas Uba, Tiit Rääk ja Vello Mikk. Klubi hakkas 1960. aastal presidendina juhtima Reet Jõeots, Tiit Made jätkas asepresidendina.

1963. aastal said esimesed kuus Noorte Reporterite Klubi liiget Reet Jõeots, Ants Vain, Tiit Made, Mati Talvik, Toomas Uba ja Vello Mikk lõputunnistuse. Selle andis välja Eesti NSV Televisiooni- ja Raadiokomitee Komitee esimehe esimese asetäitja Ülo Koidu allkirjaga. Lõpetanutele oli lõputööks 15. juulil 1963 tollase „Noortetunni” saatesarja ajal eetris olnud Klubi lõpetanute tunniajane saade, mida saab kuulata ka Eesti Rahvusringhäälingu arhiivisaadete kogumist.

Edaspidi võeti uusi liikmeid juurde kui selleks tundus olevat vajadus, mille põhjustas mitmete liikmete lahkumine, kuna nad ei sobinud raadiotööks. 1975. aasta konkurss oli eelmistest erinev, sest uusi liikmeid otsiti juba üle Eesti. Muutus ka Klubi töötamise kord. Ühisõppusi korraldati pühapäevi neli korda kuus. Peamiste lektoritena esinesid Ivar Trikkel, Kaarel Toom, Hannes Valdma ja Gunnar Hololei ning noorte- ja lastesaadete toimetajad.

Klubi autoriteet tollasel ajakirjandusmaastikul oli sedavõrd kindel ja muljetavaldav, et väga arvestatavaks soovituseks Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna žurnalistikaosakonda sisseastumiseks oli Noorte Reporterite Klubi soovitus Klubi juhendaja ja Eesti Raadio noorte- ja lastesaadete peatoimetaja allkirjaga.

29. aprillil 1988. aastal toimus Eesti Raadio Valges saalis konverents NRK tegutsemise 30. aastapäeva tähistamiseks. Sellega oli Noorte Reporterite Klubi jõudnud oma tegevuses lõpusirgele. 1990. aastaks oli Klubi töö ja tegevus hääbunud. Perestroika ja glasnost oli toonud raadio ja televisiooni töösse täiesti uued tuuled ja põhimõtted. Raadiote programmide ja nende kokkupanemise praktika muutus radikaalselt. Reporteri töö asendus intervjueerija tööga, kes istus stuudios ja kutsus sinna külalisi või kasutas väga aktiivselt telefoni teel intervjueerimise kommet.

Noorte Reporterite Klubi on aegade jooksul juhtinud Aado Slutsk aastatel 1958-1966, Age Raa (1966-1970), Reet Made (1970-1974 ja 1978-1990), Hilda Raudkivi (1975-1976) ja Toivo Aare (1976-1978). 1976-1981. aastal tegutsenud NRK Tartu filiaali juhtis Vello Lään.

NRK tegutsemise 32 aasta jooksul koolitati Eesti ajakirjandusele 34 noort reporterit. Nendest koosseisulistena on raadio ja televisiooni juures töötanud või töötavad tänaseni Reet Made, Age Raa, Mati Talvik, Toomas Uba, Toivo Aare, Toivo Makk, Vello Mikk, Tiit Rääk, Harry Matskin, Rein Küttim, Juhan Hindov, Feliks Undusk, Juhan Paadam, Ain Saarna, Madis Ligi, Härmo Saarm, Madli Leikop, Indrek Treufeldt, Tiina Vilu, Neeme Raud, Hanno Tomberg, Rein Sikk (jr), Georg Pelisaar ja Vello Lään. Raadiole, televisioonile ja kirjutavale pressile on teinud või teevad tänaseni välisautoritena kaastööd 23 NRK koolituse läbi teinud vabakutselist ajakirjanikku: Ants Vain, Tiit Made, Olavi Pihlamägi, Toivo Viilep, Hillar Peets, Koit Raudsepp, Indrek Kannik, Eero Spriit, Aivo Oina, Avo Zelinski, Baiba Bõtškova jt.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]