Nadežda Tšernobai

Nadežda Tšernobai bakalaureuseõppe lõpetamisel Tartu Ülikooli peahoone ees.
Foto: Robert Treufeldt, 29. juuni 2007

Nadežda Tšernobai oma esimese isikunäituse "Süütuse kollane suudlus" avamisel Draakoni galeriis.
Foto: Robert Treufeldt, 9. juuni 2008

Nadežda Tšernobai Eesti Teatri Festival 2008 “UNT!” avaüritusel “Öös on asju” Vanemuise suures majas.
Foto: Robert Treufeldt, 5. september 2008

Nadežda Tšernobai ateljees.
Foto: Robert Treufeldt, 16. detsember 2009

Nadežda Tšernobai (28. aprill 1985 Kohtla-Järve – 21. detsember 2015 Tartu) oli Eesti kunstnik.

Elulugu

Nadežda Tšernobai on õppinud aastatel 1997–2004 Jõhvi Kunstikoolis ning lõpetanud 2004. aastal kuldmedaliga Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi. Seejärel õppis taTartu Ülikoolis maalikunsti, sai 2007. aastal bakalaureusekraadi ja 2010. aastal magistrikraadi ning astus 2014. aastal doktoriõppesse Läti Kunstiakadeemias.

Tšernobai töötas Tartu Kunstikoolis maaliõpetajana, olles õpetanud joonistamist ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

Nadežda Tšernobai vene religioosse kunsti mõjutustega sgrafiito kujutas endast Kristuse ristilt mahavõtmist Maarja poolt (pietà). Lammutati 2010, säilinud on fragment vasakust osast.
Foto: Robert Treufeldt, 3. november 2006

Paremal on Nadežda Tšernobai teos "Karvane hammastega vitt" tarbekunsti näitusel "Ragulka" Tallinna Kunstihoones.
Foto: Robert Treufeldt, 5. veebruar 2011

Looming

Kunstiajaloolase Krista Piirimäe sõnul jõuavad Tšernobai kunstis tema isiklikud probleemid "tänu vaimukusele, siirusele ja julgusele ... vaataja hinge ning saavad üldisema ja sotsiaalsema tähenduse". Tšernobai teoseid, sh miniatuurseid akvarellakte, natüürmorte ja linnavaateid, on müüdud Tartu noore kunsti oksjonil.

Maalikunstis kasutas Nadežda Tšernobai sageli enda väljendamiseks kappaltari vormi. Tema esimene altarivormis töö "Lugu ulguvast koerast" oli väljas Eesti Kunstnike Liidu 9. aastanäitusel „Enesepaljastus“ Tallinna Kunstihoones 3. juuni – 5. juuli 2009. Töö sai palju vastukaja. Tema 2011. aasta isikunäituste sari kandis juba nime "Altarid" ning viimane, 2015. aastal avatud näitus nime "Altarid. Vol 3".

Tšernobai paljudes teostes on tegevuskunsti elemente. Tema esimene puhas häppening toimus 12. jaanuaril 2009, kui ta näituse avamisel Draakoni galeriis teostas häppeningi „Lenini sümboolne äraviimine mausoleumist”. Ta lähtus tegevusmaali kontseptsioonist, kui kasutas 2009. aastal suurte paberipindade maalimisel veiseverd ja puusütt, maalimisel aga palju ka oma keha ning filmis neid protsesse. Nendest katsetamistest kasvas välja magistritöö video- ja maaliosa.

Sgrafiito

Tšernobai hakkas monumentaalmaali viljelema sügissemestril 2006, kui ta õppis vahetustudengina Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas. Tema sgrafiitotehnikas loodud teosed hävinesid, kui 2010. aastal EKA vana õppehoone (Tartu maantee 1) lammutati. Ainult üks fragment lõigati seinast lahti ning on uuesti eksponeeritud EKA uues hoones (Põhja puiestee 2).

Pildid

Foto: Robert Treufeldt, 15. september 2020

• 
  Algne sgrafiito EKA vanas hoones
  Foto: Robert Treufeldt, 3. november 2006
• 
  Sgrafiito säilinud osa EKA uues hoones eksponeeritavana
• 
  Sgrafiito säilinud osa koos selgitava tekstiga
• 
  Sgrafiitofragmendi selgitav tekst

2015. aastal Tartu Ülikooli kliinikumi õendusabihaiglas koos Peeter Krosmanniga loodud sgrafiitotehnikas seinakompositsioon "Aed" tõi Tšernobaile ja Krosmannile Tartu kunstielu kõrgeima autasu, Ado Vabbe preemia.

Isikunäitused

• 2008 – „Kollase süütuse suudlus“ (2007. aastal kaitstud bakalaureusetöö osa)
  • Draakoni galerii, Tallinn
• 2010 – “MÄ” (2010. aastal kaitstud magistritöö osa)
  • galerii “Noorus”, Tartu
  • ArtDepoo galerii, Tallinn
• 2011 – „Altarid“
  • Aatriumi galerii, Tallinn
  • Monumentaalgalerii, Tartu Kunstimaja
  • Eesti Maaülikooli Raamatukogu galerii
• 2012 – "NSP"
  • galerii "Vaal", Tallinn
• 2012 – "Pöörded"
  • Tartu Kunstimaja
• 2014 – "Altarid. Vol 2"
  • galerii “Noorus”, Tartu
• 2015 – "Altarid. Vol 3"
  • Y-galerii Tartu Ülikooli kirikus, Tartu

Liikmesus

Nadežda Tšernobai oli Eesti Maalikunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu liige. Ta on osalenud maalikunstnike rühmituses Duul.

Kirjandus

• Ants Juske. "Punane kummitus Pikal tänaval". Eesti Päevaleht, 14. jaanuar 2009
• Maris Meiessaar. "Selga õmmeldud inglitiibadest ja provotseerimisest". Eesti Päevaleht, 24. jaanuar 2009
• Raimu Hanson. "Neiu maalib verega". Postimees, 11. veebruar 2010
• Krista Piirimäe. "Altarid peegeldavad kunstniku isikut". Tartu Postimees, 18. märts 2011
• Raimu Hanson. "Noor kunst läheb oksjonile". Postimees, 13. mai 2011
• Heie Treier. "Protsess kestab. Nadežda Tšernobai näitus „NSP” Vaala galeriis 12. – 29. IX ja näitus „Pöörded” Tartu Kunstimajas kuni 21. X". Sirp, 4. oktoober 2012
• Raimu Hanson. "Kuumad küsimused: kui palju segab leitsak maalimist?" Postimees, 30. juuli 2014
• Raimu Hanson. "Vanas õilsas tehnikas kunstitöö paneb ahhetama". Postimees, 16. aprill 2015
• Nils Niitra. "Art again belongs to the people: Estonia prescribes percentage" Postimees Estonian News, 14. oktoober 2015
• Raimu Hanson. "Kunstnik tõi vaatajate ette uue ja kolm vanemat altarit". Postimees, 15. detsember 2015
• Kristel Härma. "Ado Vabbe nimelise kunstipreemia pälvisid Nadežda Tšernobai ja Peeter Krosmann". ERR, 18. detsember 2015
• Raimu Hanson. "Noor kunstnik leiti surnuna Tartu kunstnike maja hoovist". Postimees, 22. detsember 2015
• Raimu Hanson. "Fotod: kunstnik Nadežda Tšernobai lahkus elust loomingulises kõrgvormis". Tartu Postimees, 23. detsember 2015
• Krista Piirimäe. "Nadežda Tšernobai altar iseendale". Eesti Päevaleht, 28. detsember 2015. Lk 15
• Raimu Hanson. "Fotod: noore kunstniku ärasaatmine viimsele teekonnale". Tartu Postimees, 29. detsember 2015
• "Nadežda Tšernobai 28. IV 1985 – 21. XII 2015" (nekroloog). Sirp, 8. jaanuar 2016. Lk 37
• Kaire Nurk. "Nadežda altarite lootusesõnum". Sirp, 29. jaanuar 2016. Lk 16
• Raimu Hanson. "Kahe kunstniku suhe elab teostes pärast surma edasi". Tartu Postimees, 26. september 2016

Välislingid

• "Nadežda Tšernobai". Veebiandmekogu "EKABL"
• "Lugu ulguvast koerast. Story about the Howling Dog". Tartu Kunstimuuseum, TKM TR 18471 M 4000
• Haud Jõhvi kalmistul