NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Erikomitee

Allikas: Vikipeedia

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Erikomitee (vene keeles Специальный комитет при Совете министров СССР) oli aastatel 1945–1953 eksisteerinud riigiorgan NSV Liidu Ministrite Nõukogu alluvuses.

Erikomitee peamisteks ülesanneteks oli esimeste Nõukogude tuumarelvade väljatöötamine ja loomine lühikese aja jooksul, et saavutada Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide tuumapariteet nende sõjajärgse vastasseisu taustal.

Erikomitee loodi algselt NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee juurde 20. augustil 1945 (14 päeva päeva pärast Ameerika Ühendriikide relvajõudude Hiroshima aatomipommitamist). Erikomitee esimeheks nimetati vahepeal (1944) Riikliku Kaitsekomitee aseesimeheks tõusnud Lavrenti Beria.

Pärast Riikliku Kaitsekomitee likvideerimist septembris 1945 allutati erikomitee NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogule. Pärast rahvakomissaride nõukogu ümberkujundamist ministrite nõukoguks (märtsis 1946) asus erikomitee ministrite nõukogu struktuuris.

Erikomitee ametlikud nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Erikomitee koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene peavalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Tuumaprojektiga seotud teadusuuringute, projekteerimis- ja inseneriorganisatsioonide ning tööstusettevõtete otseseks juhtimiseks loodi Riikliku Kaitsekomitee juurde esimene peavalitsus, mis allus erikomiteele.

Erikomitee likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

26. juunil 1953 Lavrenti Beria arreteeriti. Samal päeval ilmus NLKP Keskkomitee Presiidiumi määrus erikomitee likvideerimisest. Erikomitee töötajaskond anti üle äsjaloodud NSV Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeeriumile.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]