Nõmme Spordikeskus

Nõmme spordikeskus on mitmekülgsete sportimis- ja vaba aja veetmise võimalustega spordikompleks, mis paikneb Tallinnas Nõmmel.

Asukoht ja juurdepääs[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme spordikeskuse aadress on Külmallika 15a. 800 meetri kaugusel spordikeskusest asub bussi nr 23 peatus Trummi, 850 meetri kaugusel bussi nr 24A peatus Kivinuka. 200 meetri kaugusel asub Glehni loss.

Sportimisvõimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme-Harku terviserada[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Nõmme-Harku terviserada

Talveperioodil pakub keskus kvaliteetseid (valgustatud, tähistatud, hooldatud) suusaradasid (1, 2, 2,45, 2,55, 3, 5, 15 km pikkused), mis võimaldavad läbi viia spordiklubide treeninguid, võistlusi ja harrastussuusatamist. Spordikeskuse rajad on tunneli abil ühendatud Harku parkmetsa radadega ning tänu sellele on võimalik suusatamiseks kasutada nn Harku ringi, mis on tervelt 15 km pikkune. Viie kilomeetri pikkune ring asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala territooriumil. Talveperioodil on rajad vajadusel kaetud kunstlumega, mille tegemiseks omab keskus kaasaegset lumetegemise masinat, radasid hooldatakse regulaarselt rajatraktoriga. Suveperioodil on nimetatud radadel võimalik tegeleda ratta-, jooksu-, käimise- ja muu harrastusspordiga.

Hiiu staadion[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Hiiu staadion

Nõmme Spordikeskuse hallatav kunstmurukattega Hiiu staadion võimaldab mängida jalgpalli aasta läbi. Staadionil saab korraldada ka kergejõustikutreeninguid ja võistlusi.

Mustamäe suusahüppetorn[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Mustamäe suusahüppetorn

Pikemalt artiklis Nõmme lumepark

Mustamäe nõlval asuvad suusahüppetornid ja slaalominõlv pakuvad võimalusi ekstreemsema talispordi harrastajale. Hüppetornide kõrval on avatud Eesti pikim ja suurimat kiirust võimaldav lumerõngasõidurada. Suusahüppetornid on suurusega K50, K25, K18, K10.

Ujumisvõimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Kahes välibasseinis on võimalik ujuda. Kümblemiseks saab kasutada kahte selleks otstarbeks mõeldud köetavat puidust tünni.

Pallimängud[muuda | muuda lähteteksti]

Territooriumil on võimalik mängida rannavõrkpalli (3 väljakut), tänavakorvpalli (2 väljakut), rannajalgpalli (1 väljak) ja teisi pallimänge.

Seikluspark[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Nõmme Seikluspark

Nõmme Seikluspargis on viis eri raskusastmega rada: harjutusrada, roheline, sinine, punane, must ja kiirusrada – kokku 64 silda ja elementi.

Jõusaal[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme spordikeskuse hoones on jõusaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Planeering[muuda | muuda lähteteksti]

1925. aastal, pärast Nõmme kandmist kuurortide nimekirja, hakati tõsisemalt mõtlema ka supelbasseinide rajamisele. Kaaluti Pääsküla jõe juhtimist Nõmmele, basseinide rajamist jõe kääru, puurkaevude vee kasutamist basseinide täitmisel jne. Nõmme ettevõtja Johan Must pakkus välja oma kava – ehitada supelasutus Mustamäe nõlva alla kasutades looduslikke allikaid.

Loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Johan Must ostis vajalikud maad ning võis hakata plaanitut ellu viima. Töid alustati 1935. aastal majandusministeeriumist saadud 15 000-kroonise laenuga. Kompleksi esimene järk – üks 50-meetrine bassein, vee eelsoojendustiigid ja kohvikuhoone – valmisid juba järgmisel aastal. Keskuse pidulik avamine toimus üle 3000 inimese osavõtul 16. augustil 1936. Supelasutus oli populaarne.

Juurdeehitus[muuda | muuda lähteteksti]

1937–1938 valmisid teine bassein, riietusruumid, 10-meetrine hüppetorn ja luigetiik. Vaatamata sellele, et puudusid kogemused taoliste rajatiste projekteerimiseks, paistab tolleaegne Nõmme supelasutus silma teravmeelsete tehniliste lahendustega.

Võistlused[muuda | muuda lähteteksti]

Supelasutuse basseinides peeti nii Eesti meistrivõistlusi kui ka rahvusvahelisi jõuproove ujumises. Mitu võitu viis Nõmmelt kaasa tulevane laulja Georg Ots, kes 1939. aastal püstitas seal Eesti rekordi 800 meetri ujumises. Sel talvel avati liuväli ja harrastati talisuplust.

Sõjaaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Sõja aja tõttu kompleksi lõplikult valmis ehitada ei jõutudki. 5. märtsil 1941 tollase nimega Mustamäe supelasutus natsionaliseeriti. 1943. aasta talvel andsid sakslased Mustamäe supelasutuse J. Mustale tagasi, mida ta majandas kuni 1944. aasta sügiseni. 1945. aasta 30. novembril andis Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Mustamäe basseinid ühes hoonete ja vallasvaraga üle A.S.Ü. Kalev Tallinna Nõukogu esindajaile.

Nõukogude aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude võimu viljastavates tingimustes käis kogu keskuse seisukord alla. Kohviku olukord oli väga halb ja peagi ei olnud kohvik enam kasutamiskõlblik. Samuti hävisid kosed, risuga täitusid ühenduskraavid allikaga ja kuivasid eelsoojendustiigid.

Taastamine[muuda | muuda lähteteksti]

27. septembril 1989 avati Mustamäe Spordikeskuses Ignar Fjuki projekteeritud olmehoone. Hoones on majutuskohad, suuskade/uiskude laenutus, pesemisvõimalused koos saunaga. 1997. aastal anti Nõmme Spordikeskus spordiühingu Kalev bilansist Nõmme Linnaosa Valitsuse bilanssi. Nüüd on spordikeskuse territoorium hooldatud ning harrastajatel on rohkem võimalusi spordiga tegelda. 2006. aastal avati renoveeritud basseinid, mis on vee eelsoojendamise võimaluse ning kvaliteetse veepuhastussüsteemiga.^[1]