Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala asub Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa piiril. Kaitseala pindala on 204 hektarit. Kaitseala moodustati 2004. aastal. Kaitsealasse kuuluvad Mustamäe nõlv, Nõmme liivikud, allika- ja metsaalad. Erilise kaitse ja tähelepanu all on kanakulli pesitsusterritoorium ning nõmmnelgi püsielupaik.

Kaitseala loodi Nõmme elanike algatusel ja MTÜ Nõmme Tee Seltsi organiseerimisel. Kaitseala loomine oli ajendatud ilmsest ohust, et Nõmme ja Mustamäe metsad hävitatakse teede- ja elamuehitusega.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseala paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Maastikukaitseala hõlmab Nõmme-Mustamäe nõlva koos seda ümbritseva metsaga, ositi ka metsamassiivi Kadaka puiesteest läänes kuni Hiiu – Harku karjääri raudtee põhjasuunalise haruni. Kaitseala pikkus idast läände on linnulennult 4,4 km. Laius põhja-lõunasuunal on väga muutlik, ulatudes 800 meetrist Trummi tänava piirkonnas kuni 40 meetrini Lossi ja Külmallika tänava vahel.

Kaitseala idapiiriks on Tervise tänav, läänepiiriks Harku raudtee. Põhjapiiriks on Sütiste tee Sütiste metsa põhjaserval, lääne poole liikudes Üliõpilaste tee, Külmallika tänav, Nõmme Spordikeskuse kinnistu põhjapiir, Mäepealse tänav 21 kinnistut poolitav mõtteline loode-kagusuunaline diagonaal, mis edasi läheb üle Kadaka puiestee Harku raudteeni. Harku raudtee kuni Tähetorni tänavani jääb edasi nii kaitseala põhja- kui läänepiiriks. Lõunapiiri tähistab Rahumäe kalmistust alates läänesuunas Piiri tänav, edasi Suusa tänav ja Vana-Mustamäe tänav, lääne pool Vääna tänav ja Harku raudtee Vääna tänava pikendusel.

Kaitseala piirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Geograafiliselt saab kaitsealal eristada idas Mustamäe nõlva alust Sütiste parkmetsa (39,2 ha), nõlvapealset Vanaka parkmetsa (15,8 ha), kaitseala keskosas (Ehitajate tee ja Raja tänava vahel) Hüppetorni parkmetsa (37,6 ha), lääneosas nõlvaalust Rõõmuallika parkmetsa (13 ha) ja nõlvapealset Glehni metsa (30,3 ha). Trummi tänava ja Kadaka puiestee vahelisse nurka Trummi tänavast põhja jääb Kivinuki parkmets (7,8 ha) ja Kadaka puiesteest läände Kuusiku parkmets (39 ha).

Kogu Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala pindala on 204 ha. Kaitsealale jäävate kvartalite või nende osade pindala on kokku 190,8 ha. Puistud moodustavad sellest 166,6 ha, lagendikud on 20,1 ha ja muud maad (teed, kraavid, õuemaad jne) 4,1 ha.

Looduskeskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnaehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusmärk jääajast ja kunagisest mererannavööndist on Mustamäe nõlv ja seda ümbritsevad pinnavormid. Kaitseala maastik on kujunenud kvaternaari ajastul viimase 12 tuhande aasta jooksul.

Raja tänavast idas on kaitsealal vanadesse ordoviitsiumi ja kambriumi setetesse lõikunud sügav Harku ürgorg, mis on maetud kuni 70–80 m paksuse kvaternaarse settekompleksi alla. Ürgorg suundub Mustamäe poolt üle Harku järve mere suunas. Ürgoru läänenõlva serv läheb praeguse Raja tänava ja Üliõpilaste tee ristumiskohalt Mäepealse tänava suunas, kus ürgoru serva tähistab Mäealuse tänava ääres paeklint.

Praeguse Mustamäe nõlva kõrgus kaitseala piires on 15–30 meetrit, kalle 10–45º. Domineerib 20 meetri kõrgune ja 30º kaldega nõlv. Kaitseala lääneosas pöördub nõlv praeguse Kalda tänavaga paralleelselt edelasse, jaguneb mitmeks üksteisest terrassidega eraldatud madalaks astanguks ja väljub kaitseala piirest. Madalamad terrassid jäävad ka Kuusiku parkmetsa.

Koosluste tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Allikasoo-lodumets paikneb Mustamäe nõlva all (Trepi tänavast läände kuni Pakkteeni), eelkõige Vana-Mustamäe ja Glehni pargi piirkonnas. Kraavitamine on küll koosluse struktuuri rikkunud, aga piisav vee immitsemine nõlvast on taganud koosluse hea seisundi väikeste laikudena kuivendatud laikude vahel.

Lodumets esineb esialgu põhiliselt väljaspool kaitseala Kivinuki kinnistu põhjaosas Mäepealse tänava pool. Kaitseala võimalikul laiendusel paiknev lodumets on tüübile omane ja heas seisus.

Madalsoo- ja soostuv kooslus esineb laikudena. Enamasti on ala kuivendusest mõjutatud, sageli üleminekukooslus lodumetsaks. Vähetüüpilise liigivaese madalsoona on klassifitseeritud kaks väikest luidetevahelist nõgu Vanaka all. Soostunud (lodustuvaid) metsi esineb väikeste laikudena Sütiste parkmetsas. Selle tüübi alla võib mahutada ka Kivinuki neeluala pajustiku võimalikul kaitseala laiendusel.

Kõdusoomets on kaitsealal laialt levinud ja mitmekesine. Tüübilt areneb kõdusoomets enamasti salumetsa ja laanemetsa suunas. On nii mustika-kõdusood (eriti suusahüppetorni all) kui ka jänesekapsa-kõdusood (eriti Kuusiku parkmetsas).

Päris tüüpilisi salumetsi kaitsealal ei ole. Paremad alad on Mustamäe nõlva allosas kesk- ja lääneosas, eelkõige madalal rannavallil, ka Õpiringi kividest lõunas. Haruldane on nõlva pärnik Lossi tänava otsas. Valdavalt on tegemist põlismetsadega.

Laanemetsi on rohkesti Kivinuki parkmetsast kaitseala läänepiirini, s.o Kuusiku parkmetsani.

Palumets ja nõmmemets domineerivad kaitseala idaosas, Mustamäe nõlvast lõuna poole jääval osal ja idapoolsel nõlvaalusel.

Liivik on kaitseala ida- ja põhjaosas, kus on haruldane poollooduslik kooslus. Säilinud on riismed kunagisest esinduslikust Tondi liivikust.

Looala on väga kitsalt levinud kaitseala võimaliku laienduse piiril Kivinuki kinnistu põhjaosas Mäepealse tänava ääres, kuid on seal väheilmekas.

Aruniitu on vähe, kõige rohkem Õpiringi kivide ümbruses (läände jääv niidulapp, mille põhjapoolne osa on küllalt huvitav pärisaruniit). Sealgi on aruniit sekundaarne, kulupõlengutest vaesestatud ja keskmise väärtusega.

Inimtegevusest kahjustatud ala eraldi kooslused on moodustunud prahistatavatel^[küsitav] aladel, aia- ja toidujäätmete ladustamise paikades, väikeste laikudena metsaservades, eriti kaitseala idaosas Kuusiku parkmetsa servas Vete tänava ääres.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslikke pinnaveekogusid kaitsealal ei esine. Kaitseala pinnase niiskusrežiim sõltub peamiselt pinnasevee tasemest.

Rõõmuallika parkmetsa piires avaneb jalamil ca 1 km pikkusel alal 24 allikat, millest suvel tegutseb 10–12. Allikad on looduskaitse üksikobjektina kaitse all Glehni pargi allikate nime all.

Taimkate[muuda | muuda lähteteksti]

Metsad[muuda | muuda lähteteksti]

Metsamaa pindala on umbes 191 ha, keskmine vanus umbes 98 aastat. Peapuuliigi järgi jagunevad maastikukaitseala metsad järgmiselt: männik 110,5 ha (66,3 %); kuusik 28,2 ha (16,9 %); kaasik 12,9 ha (7,8 %); sanglepik 9,9 ha (5,9 %); pärnik 2,5 ha (1,5 %), hall-lepik 1,0 ha (0,6 %), haavik 1,0 ha (0,6 %).

Taimeliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsealalt leiti 2005 kümme liiki kaitsealuseid taimi. Neist kaks on 2. kategooria liigid: hanepaju (Salix repens) ja õrn tarn (Carex disperma).

Kaheksa on 3. kategooria liigid: aas-karukell (Pulsatilla pratensis), metskevadik (Draba nemoralis), nõmmnelk (Dianthus arenarius), pruunikas pesajuur (Neottia nidusavis), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), ungrukold (Huperzia selago) ja vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii).

Tähelepanuväärsed on veel liivikuliigid vesihaljas haguhein, härmpaju ja mägi-kastehein. Mitmel pool varjukamates metsades leidub Eestis väheste leiukohtadega austria sõnajalga. Vähestes kohtades Põhja-Eestis leidub vill-mesiheina (10 a tagune leid).

Seenestik[muuda | muuda lähteteksti]

On nii tunnustatud söögiseeni kui ka mürgiseid liike. Haruldased leiud on väike maatäht (Punane raamat, 3. kat.) ning Kuusiku metsas kasvavad pisar-limaloorik ja mütsikuliik (Mycena inclinata). Huvitav on rebupilviku pisiliik (Russula roseipes), mis esines kohati nõmmemetsades massiliselt, kuid on Eestis ilmselt üsna harv.

Linnustik[muuda | muuda lähteteksti]

Pesitsejatest dominantliigid on metsvint (Fringilla coelebs), salu-lehelind (Phylloscopus trochilus), mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix), aed-põõsalind (Sylvia borin), mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla), musträstas (Turdus merula), hallrästas (Turdus pilaris), punarind (Erithacus rubecula), metskiur (Anthus trivialis) ja hallvares (Corvus corone).

Suurlinna jaoks huvitavad linnud on kägu (Cuculus canorus), ööbik (Luscinia luscinia), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja väike-kirjurähn (Dendrocopos minor).

Haruldased ja kaitsealused liigid:

I kategooria – väikepistrik (Falco columbarius)
II kategooria – kanakull (Accipiter gentilis)
III kategooria – raudkull (Accipiter nisus), lõopistrik (Falco subbuteo), nõlva-lehelind (Phylloscopus trochiloides), nõmmelõoke (Lullula arborea)

Euroopa Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ ehk linnudirektiivi I lisasse kantud linnuliikidest on Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal tegutsemas registreeritud seitse liiki:

põldtsiitsitaja (Emberiza hortunala) – toitekülaline
herilaseviu (Pernis apivorus) – võimalik pesitseja
händkakk (Strix uralensis) – võimalik pesitseja
musträhn (Dryocopus martius) – tõenäoline pesitseja
punaselg-õgija (Lanius collurio) – toitekülaline
väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) – toitekülaline
vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) – toitekülaline

Loomaliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseala piirkonnas ei ole teada eraldi uurimusi loomastiku kohta. Küll on kaitsealal kohatud põtru (Kuusiku parkmetsas), oravaid (Sütiste parkmetsas on nad väga inimsõbralikud ja julged) ning konni (Kuusiku ja Kivinuki märgaladel).

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsealale jääb Natura-ala – Rahumäe loodusala. 16 ha suurusel loodusalal Sütiste parkmetsas on erilise kaitse ja tähelepanu all Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisasse kantud taimeliik nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. Arenarius), mis Eestis on III kategooria looduskaitsealune taim.

Üksikobjektidena on kaitsealal 1992. aastast kaitstavad Õpiringi kivid Kuusiku metsa põhjaosas Harku raudtee servas ja Glehni pargi allikad Rõõmuallika metsas Mustamäe nõlva all Tähetorni ja Lossi tänava vahelisel alal.

Kultuuriline keskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Maavaldused ja elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseala piirides inimesi ei ela. Küll on aga suur koormus kaitsealale tingitud paiknemisest pealinnas kolme linnaosa (Haabersti, Mustamäe, Nõmme) vahel ja/või sees. Kaitseala kogupindalast moodustavad enamuse endised linnametsad, mis seni on riigi omandis. Eraomandis või tagastamise taotlusega on 33,2 ha maad (14 maaüksust), mis moodustab kaitseala pindalast 15,8%.

Kultuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestiste registrisse on kantud Glehni pargis asuvad Nõmme asutaja Nikolai von Glehniga seostuvad 6 objekti. Glehni loss ja palmimaja jäävad Tallinna Tehnikaülikooli kinnistule aadressiga Vana-Mustamäe tänav 48.

Skulptuur "Krokodill" (1908),
Skulptuuri "Kalevipoeg" säilinud tükid (1908),
Hohenhaupti loss (nn Glehni loss, 1886),
Vaatetorn ehk Tähetorn, (1910), Tähetorni tänav 12
Palmimaja (1900–1910)
Skulptuuri "Kalevipoeg" M. Karmini koopia N. v. Glehni järgi (1990).

Huvitavad objektid ja vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Mustamäe suusahüppetorn (Hiiu), Vana-Mustamäe tänav 16.
Peeter Suure merekindluse juurde kuulunud endine kitsarööpmelise raudtee tamm (vaata Liiva – Nõmme-Väikse raudtee).
Pakktee astangu jalamil.
Nõmme vaateplatvorm. Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas, vaatesektoritena kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale.
Mustamäe suusasild (1986).
Mustamäe basseinid (Nõmme Spordikeskus), Külmallika tänav 15a. 1936. aastal avatud vabaõhu-ujula.

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Metsaaluse tallatus ja sellega seotud inimkoormus suurenevad kaitsealal läänest ida suunas, olles maksimaalne Sütiste ja Rahumäe metsas. Tugevasti on kahjustatud alad jalakäijate silla juures kahel pool Ehitajate teed.

Samuti on suur koormus kaitseala lõunaosas Glehni pargis (Glehni metsas) Tähetorni tänava ja raudtee servas. Tähetorni tänava ääres on looduslik pallimängu plats, raudtee lähedal on teerajad liivale sõidetud ja metsa (ebaseaduslikult, kaitseala kehtivuse ajal) hõrendatud. Hüppetornide metsas Suusa tänava ja Vana-Mustamäe tänava ristumiskohas, kus asub autoparkla ning laste mänguväljak, ning Raja tänava piirkonnas, kus samuti on laste mänguväljak, teerajad ja nõlvaalune suur tehismägi.

Kõige looduslikumas seisundis on Kuusiku ja kaitsealasse jääv Kivinuki mets kahel pool Kadaka puiesteed. Hüppetornide metsa nõlvaalune osa Üliõpilaste teest lõunas on suhteliselt heas seisundis.

Planeeringud[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna linnavolikogu algatas 1. novembril 2007 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimaluste väljaarendamine.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme ja Mustamäe / (koostaja K. Robert). Tallinn, 1968
Lõhmus, L. Nikolai von Glehnist Nõmme linnani. Ülevaade Nõmme ajaloost. Tallinn, 1996
Kink, Hella (koostaja) 1997. Loodusmälestised 2: Tallinn. Nõmme, Mustamäe. Teaduste Akadeemia kirjastus. Tallinn.
Kiristaja, Piret Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. / Eesti Loodus 2004/08
Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman ; eessõna: Hardo Aasmäe). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. lk. 27