Murmastiene vald

Allikas: Vikipeedia
Murmastiene vald

läti Murmastienes pagasts

Pindala: 174,51 km²
Elanikke: 646 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,7 in/km²
Keskus: Murmastiene

Murmastiene vald (läti keeles Murmastienes pagasts) on vald Lätis Varakļāni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Varakļāni vallaga, Madona piirkonna Mētriena ja Barkava vallaga ning Jēkabpilsi piirkonna Atašiene vallaga.

Valla pindala on 174,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 755 inimest.[2] Valla halduskeskus on Murmastiene küla, vallamaja asub aadressil Jaunatnes iela 14.[3] Vallavanem on Jānis Mozga.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1873 liideti Murmastiene vald Barkava vallaga.[5] Aastal 1945 moodustati Barkava vallas Barkava, Borbaļi, Čeržinieki, Murmastiene ja Sumenieki külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Murmastiene külanõukoguga likvideeritava Bērzkalnieki külanõukogu kolhoosi Uzvara maad, aastal 1954 aga likvideeritav Borbaļi külanõukogu. Aastal 1962 liideti külanõukoguga Varakļāni linna maaterritooriumi sovhoosi Varakļāni maad, aastal 1973 aga osa Atspuki külanõukogust. Aastal 1979 liideti külanõukoguga osa Dekšārese külanõukogu alasid, ent osa külanõukogu maid arvati Varakļāni külanõukogu koosseisu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Varakļāni piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht (115,3 m) asub Siksala soosaarel valla lääneosas. Suurim jõgi on Isliena. Valla lääneosas asub osaliselt Teiči soo. Järvedest asuvad seal Mindauga järv (36 ha), Lisiņš (33,5 ha), Lielais Murmasts (29,4 ha), Vērtēzis (19,0 ha), Tolkaja järv (14,3 ha), Siksala järv (14 ha), Isliena järv (11,2 ha), Auka järv (5,3 ha). Teiči soo idaosas asub peaaegu täielikult kinni kasvanud Vabole järv.[7]

Looduskaitse all on Tolkaja tamm ja kaks nimetut põlispuud. Osaliselt jääb valla aladele Teiči looduskaitseala, valla põhjaosa jääb osaliselt Barkava tammesalu hoiualale.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 752 lätlast, 19 venelast, 10 ukrainlast, 1 poolakas ja 3 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Aizpurve skrajciems 22 (2009)
Arklinieki skrajciems 3 (2009)
Bārbaļi skrajciems 36 (2009)
Boles skrajciems 11 (2009)
Caunes skrajciems 27 (2009)
Darvinieki skrajciems 28 (2009)
Ikaunieki skrajciems 8 (2009)
Inčārnieki mazciems 57 (2008)
Kanči skrajciems 11 (2009)
Karolīna skrajciems 10 (2009)
Kokāji skrajciems 2 (2009)
Kozsola skrajciems 4 (2009)
Lielie Strodi skrajciems 22 (2009)
Mazie Tropi skrajciems 7 (2009)
Meža Strodi skrajciems 12 (2008)
Murmastiene vidējciems 257 (2020)
Pušči skrajciems 35 (2009)
Sārnas skrajciems 4 (2009)
Seimuškas skrajciems 42 (2008)
Siksala skrajciems 5 (2009)
Silagals skrajciems 67 (2009)
Zepi mazciems 18 (2009)
Teicejnieki skrajciems 5 (2009)
Tiltagals skrajciems 25 (2009)
Trizelnieki skrajciems 12 (2008)
Vecumnieki skrajciems 30 (2009)
Veipi skrajciems 15 (2009)
Vidsola skrajciems 7 (2009)
Viersazepi skrajciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Varakļānu novads (vaadatud 27.05 2020)
  4. Firmas.lv
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Varakļānu novads
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.