Mētriena vald
| Mētriena vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Mētrienas pagasts | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 140,25 km² | |
Elanikke: 598 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 4,3 in/km² | |
| Keskus: Mētriena | |
.png) |
Mētriena vald (läti keeles Mētrienas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Prauliena, Barkava ja Ļaudona vallaga, Varakļāni piirkonna Murmastiene vallaga ning Jēkabpilsi piirkonna Atašiene ja Mežāre vallaga.
Valla pindala on 140 km². 2016. aasta seisuga elas seal 738 inimest.[2] Valla halduskeskus on Mētriena küla. Vallamaja asub aadressil Mētru iela 1, vallavanem on Valdis Gotlaufs.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vald kandis aastani 1925 nime Ļaudona-Odziena vald. Aastal 1935 oli Mētriena valla pindala 129,31 km² ja seal oli 1790 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati vallas Mētriena ja Pamati külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1961 liideti Pamati külanõukoguga Saikava külanõukogus kolhoosi Līdums alad. Aastal 1964 likvideeriti Mētriena külanõukogu, selle aladest liideti Ļaudona kolhoosi maad Ļaudona külanõukoguga, Mežāre sovhoosi alad Mežāre külanõukoguga, ülejäänud osa liideti aga Pamati külanõukoguga. Aastal 1977 liideti Pamati külanõukoguga osa Ļaudona külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Veel samal aastal nimetati Pamati vald ümber Mētriena vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Zviedrukalni muinaskalmed ja Sildi linnamägi.[6]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Vald asub Ida-Läti madalikul. Maastik on valdavalt tasane, ulatudes keskmiselt 100–110 meetrit üle merepinna. Kõrgeim koht asub Ozolkalnsi lähistel (120,1 m). Suurim jõgi on Aiviekste, teised tähtsamad jõed on selle lisajõgi Isliena ja Odze. Suuremad järved on Isliena järv, Kurtava järv ja Odziena järv. Vallas asuvad Teiči soo osa Kurtava soo ja Ozolsala soo.
Looduskaitse all on Jošmaļi hiidtamm, Opsi tamm, Apsala tamm, Ozolsala tamm, Zaļmežnieki hiidtamm, Aizelkšņe tamm, Dekšņi esimene tamm, Paegļi tamm, Līmeņi tamm, Līmeņi pärnad, Ozolkalnsi allee, Stiebriņi vaher, Sildi pärn ja üksteist nimetut põlispuud. Osaliselt jäävad valla aladele Teiči looduskaitseala ja Aiviekste luha looduspark.[7]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 2011 elas vallas 584 lätlast, 62 venelast, 19 valgevenelast, 9 ukrainlast, 8 poolakat ja 3 leedulane.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Alžāni | mazciems | 18 (2022) |
| Āriņi | mazciems | 28 (2022) |
| Dēgļi | mazciems | 9 (2022) |
| Dūkstupi | mazciems | 25 (2022) |
| Jurjāni | mazciems | 8 (2022) |
| Ķimstnieki | mazciems | 6 (2022) |
| Lielnieki | mazciems | 0 (2019) |
| Mētriena | vidējciems | 359 (2022) |
| Opsi | skrajciems | 2 (2022) |
| Ozolkalns | skrajciems | 8 (2022) |
| Palejas | skrajciems | 2 (2022) |
| Pamati | mazciems | 1 (2022) |
| Rāksala | skrajciems | 5 (2022) |
| Salas | mazciems | 16 (2022) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Vallamaja -
Sild üle Aiviekste
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Madonas novads (vaadatud 17.12 2019)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Mētriena vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis