Mul on üks unistus

Allikas: Vikipeedia



Martin Luther King pidamas kõnet "Mul on üks unistus" Lincolni memoriaali trepilt.

"Mul on üks unistus" (inglise keeles I Have a Dream) oli avalik kõne, mille Ameerika Ühendriikide inimõiguste aktivist Martin Luther King pidas 28. augustil 1963 Lincolni memoriaali trepilt rohkem kui 250 000 pealisele publikule. Kõne oli osa Washingtoni protestimarsist töökohtade ja vabaduse eest ning King kutsus selles lõpetama rassismi Ameerika Ühendriikides. Tegemist on ühe tähtsaima hetkega Ameerika kodanikuõiguste liikumise ajaloos.[1]

Kõne algas viitega Vabakslaskmise väljakuulutamisele (Emancipation Proclamation), mis vabastas 1863. aastal miljoneid orje. Seejärel tõdes King, et "sada aastat hiljem ei ole Neeger ikka veel vaba."[2][3] Kõne lõpus lahknes Kingi esitus ettevalmistatud tekstist, pooleldi improviseeritud lõppsõnaks teemal "Mul on unistus". Võimalik, et teda tõukas selleks Mahalia Jacksoni hüüatus: "Räägi neile unistusest, Martin!". Selles kuulajaid enim erutanud ja kõige tuntumas osas kõnest, rääkis King oma unistusest vabaduse ja võrdsuse kohta, mis tärkab orjuse ja vihkamise maast.[4] See kõne hinnati 1999. aastal õpetlaste seas läbi viidud küsitluse alusel Ameerika Ühendriikide tippkõneks 20. sajandil.[5]

Taust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvamass, kes oli kogunenud kõnesid kuulama.

Washingtoni protestimarsist töökohtade ja vabaduse eest oli osaliselt mõeldud näitamaks massilist toetust President Kennedy poolt juunis väljapakutud kodanikuõiguste seadusandlusele. King ja teised liidrid nõustusid hoidma oma kõned rahulikud, et vältida kodanikuallumatuse provotseerimist, millest oli saanud kodanikuõiguste liikumise tunnus. King kujundas oma kõne algselt austusavaldusena Abraham Lincolni Gettysburgi kõnele ja see pidi kattuma orjade vabastamise 100 aastapäevaga.[4]

Kõne pealkiri ja kirjutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

King oli unistustest jutlustanud alates 1960. aastast, kui ta pidas kõne NAACP-is pealkirjaga "Neeger ja Ameerika unistus" ("The Negro and the American Dream"). Selles kõnes arutles ta miline lõhe on Ameerika unistuse ja Ameerika reaalsuse vahel, öeldes, et varjamatult valge rassi üleolekut propageerivad inimesed on unistust rüvetanud kuid ka "meie föderaalvalitsus on unistust armistanud läbi oma apaatia ja silmakirjalikkuse, õigluse eesmärgi reetmise". King pakkus, et "võib-olla on Neeger Jumala instrument Ameerika hinge päästmiseks."[6][7] Ka Detroidis, kus ta osales 1963. aasta juunis koos Walter Reutheri ja reverend C. L. Frankliniga mööda Woodward Avenue'd kulgenud protestimarsil, oli ta esinenud "unistusest" rääkiva kõnega.[8]

Washingtoni protestimarsi kõnel, mida tuntakse "Mul on üks unistus" kõnena, oli mitu erinevat, eri aegadel kirjutatud versiooni.[9] Sellel pole ühte mustandit vaid see on kokku sulatatud eri kavanditest ja kandis algselt nime "Normaalsus, ei iial enam" ("Normalcy, Never Again"). "Normaalsus, ei iial enam" mustand asub Morehouse College Martin Luther King, Jr. Collection of Robert W. Woodruff Library of the Atlanta University Center and Morehouse College.[10] Mul üks unistus" on tähelepanu keskele sattunud seoses kõne esitusega. Afroameeriklasest gospelilaulja Mahalia Jackson hüüdis kõne lõpu poole Marthin Luther Kingile: "Räägi neile unistusest, Martin."[11] King lõpetas ettevalmistatud teksti järgmise ja hakkas "jutlustama", rõhutades iga punkti lausega "Mul on üks unistus."

Kõne visandamisele aitasid kaasa Stanley Levison ja Clarence Benjamin Jones[12] Riverdales New Yorkis. Jonesi sõnul "olid protestimarsiga seotud logistikaküsimused niivõrd koormavad, et kõne polnud prioriteet" ja "teisipäeva õhtul 27. augustil [12 tundi enne protestimarssi] ei teadnud Martin endiselt, mida rääkida".[13]

Enne kõnet Washingtoni protestimarsil oli King esinenud oma "Mul on üks unistus" fraase kasutanud kõne ajal Cobo Hall'is 25 000 kuulaja ees ja pärast 125 000 osavõtjaga Detroidi vabadusmarsil 23. juunil 1963.[14][15] Peale Washingtoni marssi andis Detroidi Gordy plaadifirma välja Cobo Hall'is tehtud salvestise King'i kõnest LP-na "The Great March To Freedom."[16]

Kõne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kingi kõnet peetakse retoorika meistriteoseks. See viitab Iseseisvusdeklaratsioonile, Vabakslaskmise väljakuulutamisele ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonile. Kõne alguses vihjab King Abraham Lincolni Gettysburgi pöördumisele, öeldes "Sada aastat tagasi.." Viitena orjuse kaotamisele Emantsipatsiooniaktis ütles King "See oli kui rõõmus päevavalgus, mis lõpetas nende pika vangistuse öö."[2] Anafoor, fraasi tunderõhuline kordus lausete alguses, on retooriline võte, mis leidis kasutamist kogu kõne jooksul. Tuntuim kõnes kasutatud anafoor on "Mul on (täna) üks unistus!" aga neid oli veel:[17] "Me ei jää rahule enne", "Helisegu vabadus" ja "Nüüd on aeg..".

Ametliku programmi järgi oli King kuueteistkümnes kaheksateistkümne esineja seas, kes tol päeval rääkima pidid.[18]

Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liikme John Lewise sõnade kohaselt, kes esines samal päeval: "Dr. Kingil oli jõud, võimalus ja võime muuta need kaks Lincolni memoriaali astet monumentaalseks alaks, mida mäletatakse igavesti. Rääkides nagu ta seda tegi, ta haris, ta inspireeris, ta informeeris mitte ainult seal viibinud inimesi, vaid inimesi üle kogu Ameerika ja sündimata generatsioone."[19]

Kõnes välja toodud ideed peegeldavad Kingi enda sotsiaalseid kogemusi mustanahaliste diskrimineerimise osas. Kõne toetub Ameerika müütidele, mis räägivad vabadusele rajatud rahvast ja õiglusest kõigile inimestele ja toetab neid sekulaarseid müüte, asetades need spirituaalsesse konteksti ning argumenteerib, et rassiline õiglus on kooskõlas Jumala tahtega. Seega pakub kõne retoorika Ameerikale lunastust rassistlike pattude eest.[20] King võrdles Ameerika lubadusi "veksliga" mille viimane täitmata on jätnud. Ta ütles, et "..Ameerika on andnud neegrile halva tšeki, mis on tulnud tagasi märkusega 'puudub rahaline kate'".[2]

Mul on üks unistus, et minu neli väikest last elavad ühel päeval rahva hulgas, kus nende üle ei otsustata nende nahavärvi, vaid nende iseloomuomaduste tõttu. Mul on täna üks unistus!

Kõnes sisalduv fraas[21][22]

Sarnasused ja vihjed[muuda | redigeeri lähteteksti]

King'i kõne kasutab palju fraase ja ideid, mis pärinevad tema enda kõnedest ja muudest tekstidest. Ta oli juba aastaid rääkinud unistustest, tsiteerinud laulu "My Country, 'Tis of Thee" ja loomulikult viidanud palju Piiblile. Idee konstitutsionaalsetest õigustest kui "täitmata lubadusest" pärineb Clarence Jonesilt.[6]

Kõne lõpuosa sarnaneb osaliselt Archibald Carey Juniori kõnele 1952. aasta Vabariiklaste konverentsilt: mõlemad kõned lõppevad tsitaatidega Samuel Francis Smith'i populaarse patriootliku hümni "My Country, 'Tis of Thee" esimesest salmist ja mitmete mägede nimed, kust mõlemad hüüavad "helisegu vabadus", kattuvad.[6]

Väidetavalt olevat King kõne loomisel toetunud ka Prathia Halli kõnele, mille viimane pidas maha põletatud kiriku varemetel Terrelli maakonnas Georgias 1962. aasta septembris ja kus ta kordab fraasi "Mul on üks unistus."[21]

Vastukaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõne sai sellele järgnenud päevadel kiituste osaliseks ja paljud kaasaegsed vaatlejad pidasid seda marsi tippsündmuseks.[23] James Reston ütles kirjutades New York Times'ile: "Dr. King puudutas kõiki päevakajalisi teemasid, ainult tegi seda paremini kui keegi teine. Ta pakatas Lincolni ja Gandhi sümbolismist ja Piibli harmooniatest. Ta oli nii sõjakas kui kurb ja saatis rahva koju tundega, et pikk teekond oli seda väärt olnud."[6] Reston märkis ka, et sündmus "oli televisiooni ja pressi poolt paremini kaetud, kui ükski teine sündmus peale president Kennedy inaguratsiooni" ja arvas et "läheb veel kaua aega, enne kui [Washington] unustab meloodiad ja melanhoolse hääle, millega reverend Dr. Martin Luther King Jr. oma unistusi rahvasummale hüüdis."[24]

Ka Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) pani kõnet tähele ja see tõukas neid COINTELPRO programmi SCLC vastu laiendama ning spetsiifiliselt just Kingi kui, USA suurt vaenlast, sihikule võtma.[25] COINTELPRO-d juhtiv agent William C. Sullivan kirjutas kaks päeva peale kõnet koostatud memos King'i kasvavast mõjust:

Kingi eilse võimsa demagoogilise kõne valguses seisab ta pea ja õlgade jagu kõrgemal, kui kõik teisted neegrite juhid kokku, kui see puudutab suurte neegite rahvahulkade mõjutamist. Me peame ta nüüd ära märkima, kui me pole seda varem teinud, kui kõige ohtlikuma neegri tulevikus, mis puudutab seda riiki kommunismi, neegrite ja rahvusliku julgeoleku vaatepunktist

[26]

Pärand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestustahvel Lincolni memoriaalil, kohas kust Martin Luther King pidas oma kuulsa kõne.

Marss Washingtoni survestas Kennedy administratsiooni edendama Kongressis seadusandlust kodanikuõiguste osas.[27] Arthur M. Schlesingeri päevikud, mis ilmusid peale tema surma 2007. aastal, väidavad, et President Kennedy kartis, et kui marsile ei õnnestu meelitada piisavalt palju demonstrante, siis võib see kahjustada tema pingutusi kodanikuõiguste osas.

Kõne ja protestimarsi tulemusel valis ajakiri Time King'i 1963 aasta inimeseks ja 1964. aastal sai temast noorim inimene, kes on pälvinud Nobeli rahupreemia.[28] Kirjalikult ei ilmunud kõne enne 1983. aasta augustit, mil Washington Post selle transkriptsioon avaldas.[3]

USA Kongressi raamatukogu lisas kõne austusavaldusena 2002. aastal United States National Recording Registry-sse.[29]

National Park Service paigaldas 2003. aasta 22. augustil Lincolni memoriali trepile, kohta, kus King kõne pidas marmorist mälestustahvli.[30]

Kõne originaaltekst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Samal ajal, kui Dr. King lehvitas rahvale hüvastijätuks, ulatas ta kirjutusmasinaga trükitud originaalteksti George Ravelingile.[31] Raveling on endine pesapallitreener, kes tol ajal koos Dr. Kingiga poodiumil viibis.[32]Tekst on endiselt tema omanduses.[33][34]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Hansen 2003, lk 177.
  2. 2,0 2,1 2,2 Kõned, mis muutsid maailma, lk 152
  3. 3,0 3,1 Alexandra Alvarez, "Martin Luther King's "I Have a Dream" : The Speech Event as Metaphor", Journal of Black Studies 18(3); DOI: 10.1177/002193478801800306
  4. 4,0 4,1 Nicolaus Mills, "What Really Happened at the March on Washington?", Dissent, Summer 1988; reprinted in Civil Rights Since 1787: A Reader on the Black Struggle, ed. Jonathan Birnbaum and Clarence Taylor, New York: New York University Press, 2000.
  5. Stephen Lucas ja Martin Medhurst "I Have a Dream Speech Leads Top 100 Speeches of the Century." University of Wisconsin–Madison. Kasutatud 12. august 2013.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 "I Have a Dream" (28 August 1963). Stanford University’s Martin Luther King, Jr., Papers Project. King Research and Education Institute. Kasutatud 12. august 2013. (Inglise keel)
  7. Martin Luther King, Jr.. The Negro and the American Dream. (NAACP'ile peetud kõne). 25. september 1960. Charlotte: King Research and Education Institute. (pdf) Kasutatud 12. august 2013. (Inglise keel)
  8. Interview With Martin Luther King III. (transkript). CNN, 22. august 2003. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  9. Hansen 2003, lk 70.
  10. Morehouse College Martin Luther King, Jr. Collection, 2009. Robert W. Woodruff Library, Atlanta University Center
  11. Hansen 2003, lk 58.
  12. Jones, Clarence Benjamin (1931– ). Martin Luther King Jr. and the Global Freedom Struggle. Stanfordi Ülikool. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  13. Clarence Benjamin Jones. On Martin Luther King Day, remembering the first draft of 'I Have a Dream'. Washington Post, 16. jaanuar 2011. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  14. Detroit’s Walk To Freedom. Michigan History Magazine, 22. juuni 2005. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  15. Bob Garrett. Martin Luther King, Jr. and the Detroit Freedom Walk. Michigan Department of Natural Resources – Michigan Library and Historical – Center Michigan Historical Center. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  16. Brian Ward. Recording the Dream. History Today vol. 48 Issue 4, 1998. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  17. Kõned, mis muutsid maailma, lk 152–155
  18. Official Program for the March on Washington (Washingtoni marsi Lincolni memoriaalil peetavate kõnede kava). John F. Kennedy Library. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  19. Martin Luther King Jr.'s "I Have a Dream" Remembered. (transkriptsioon). PBS Newshour, 28. august 2003. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  20. Vaata David A. Bobbitt, "The Rhetoric of Redemption: Kenneth Burke's Redemption Drama and Martin Luther King, Jr.'s "I Have a Dream" Speech" (Lanham, MD: Rowman & Littlefield, 2004)
  21. 21,0 21,1 Faith Holsaert et al. "Hands on the Freedom Plow: Personal Accounts by Women in SNCC". University of Illinois Press, 2010, lk 180.
  22. Kõned, mis muutsid maailma, lk 154
  23. "The News of the Week in Review: March on Washington—Symbol of intensified drive for Negro rights," New York Times (September 1, 1963). The high point and climax of the day, it was generally agreed, was the eloquent and moving speech late in the afternoon by the Rev. Dr. Martin Luther King Jr., [...].
  24. James Reston, "'I Have a Dream...: Peroration by Dr. King sums up a day the capital will remember," New York Times (August 29, 1963)
  25. Tim Weiner "Enemies: A history of the FBI", New York: Random House, 2012, lk 235
  26. The FBI's War on King. American RadioWorks. American Public Media. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  27. Clayborne Carson. King, Obama, And The Great American Dialogue. American Heritage vol. 59 Issue 1, 2009. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  28. Martin Luther King Jr. – Biographical. Nobel Prizes and Laureates. Nobeli preemi fond. Kasutatud 12. august 2013. (Inglise keel)
  29. The National Recording Registry 2002. Library of Congress press release announcing the 2002 Registry.. Kongressi raamatukogu. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  30. Lincoln Memorial. USA National Park Service. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  31. Xavier L. Suarez. Democracy in America: 2010. (lk 10-). 17. oktoober 2011. AuthorHouse. Kasutatud 12. august 2013. (Inglise keel) ISBN 978-1-4567-6056-4
  32. Karen Price Hossell 2005 "I Have a Dream." Heinemann-Raintree Library. lk 34–. ISBN 978-1-4034-6811-6
  33. Tom Weir. George Raveling owns MLK's 'I have a dream' speech. USA Today, 27. veebruar 2007. Kasutatud 24. august 2013. (Inglise keel)
  34. Douglas Brinkley. Guardian of The Dream. Time U.S., 28. august 2003. Kasutatud 12. august 2013. (Inglise keel)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kõned, mis muutsid maailma : jutustused ja transkriptsioonid hetkedest, mis kujundasid ajalugu" Tallinn, 2006, ISBN 9789949425105
  • Drew D. Hansen, (2003). "The Dream: Martin Luther King, Jr., and the Speech that Inspired a Nation". New York, NY: Harper Collins.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]