Milli-Irene Pedajas
Milli-Irene Pedajas (aastani 1956 Milli-Irene Ploompuu; 16. august 1933 Tsooru, Võrumaa – 8. oktoober 1991 Tallinn) oli eesti pedagoogikateadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Milli-Irene Pedajas oli talupidaja tütar.[1] Tema vanemad olid Jakob Ploompuu ja Anna Ploompuu (Lust)[viide?].
Ta lõpetas 1953. aastal Tartu Õpetajate Instituudi. Õppis 1956–1958 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia osakonnas, lõpetas 1964 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal. Aastatel 1969–1973 oli aspirantuuris, 1973. aastal kaitses TRÜ-s pedagoogikakandidaadi kraadi väitekirjaga "Mõningate arengufaktorite osa õpetaja professionaalses adaptatsioonis" (juhendaja Enn Koemets).
Perioodil 1953–1958 töötas ta Ahjal ja Vastse-Kuustes õpetajana ning oli Põlva rajooniraamatukogu juhataja.[2] 1957. aastal Põlva rajooni ajalehes Koit ilmunud artiklis kutsus kutsus ta üles murdekeelt välja juurima.[3] Aastatel 1958–1962 oli ta Põlvas ajalehe Koit ajakirjanik ja 1963 Põltsamaal ajakirjanik. Aastatel 1963–1969 oli ta Viljandi rajooni koolide inspektor, 1973–1975 Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedri vanemõpetaja ja vanemteadur. 1976. aastast Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedri dotsent, 1986–1991 TPedI haridusjuhtide ettevalmistus- ja täiendusteaduskonna andragoogika kateedri dotsent, 1986. aastast ka TPedI kultuuriteaduskonna dekaani kohusetäitja, 1991. aastast professor. Ta õpetas pedagoogika üldkursust, andragoogikat, õpetaja psühholoogiat ja koostas õppevahendeid.[1]
1956. aastal abiellus ta August Pedajasega, kellega tal sündis kaks poega.[viide?]
Milli-Irene Pedajas suri kollagenoosi ja vaskuliidi tagajärjel.[viide?]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Ta uuris õpetaja erialast ja pedagoogilist ettevalmistust, kutsekohanemist, töökultuuri ja töö efektiivsust. Üle saja publikatsiooni.[1]
Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]
- Õpetaja efektiivsuse määrang. Nõukogude Kool, 1971, 7
- Õpetajakutse iseärasustest. Nõukogude Kool, 1977, 6
- Õpetajast õpetajale. Tallinn, 1979
- Kutsekohanemise fenomen kõrgkooli pedagoogikas. Tallinn, 1982
- Täienduspedagoogika aktuaalseid probleeme. Tallinn, 1982
- Üliõpilased õpetajaks. Tallinn, 1983
- Noorele õpetajale (kaasautor). Tallinn, 1985
- Eesti NSV õpetajate psühholoogilised karakteristikud. Tallinn, 1988
- Kreedo. Tallinn, 1991.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu, 1987, 473
- Eesti entsüklopeedia 14 kd, lk 363
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, III, lk 246
- Virkus, Rein. Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade. Tallinn, 1998, lk-d 22, 51, 53, 62, 69, 87.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.