Mihhail Nikolajev

Mihhail Jefimovitš Nikolajev (jakuudi keeles Дьэкиим уола Ньукулаайап Мэхээлэ; vene keeles Михаил Ефимович Николаев; 13. november 1937 Ordžonikidze rajoon, Jakuudi ANSV – 4. august 2023 Moskva) oli Venemaa ja Sahha riigitegelane, Põhjatähe ordeni kavaler, Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli auprofessor.

Ta oli aastatel 1991–2002 Sahha (Jakuutia) Vabariigi president ja 2002–2010 Venemaa Föderatsiooni Föderaalassamblee Föderatsiooninõukogu aseesimees.

Päritolu ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Nikolajev oli pärit Kesk-Jakuutiast, tema isa Jefim Nikolajev oli jakuut, kes valdas hästi vene keelt; ema Marija Mihhailovna oli pärit põlisest vene talupojaperest Hangalassõst, kelle peres räägiti jakuudi keeles ka omavahel.^[1]

Nikolajev lõpetas 1961. aastal Omski Põllumajandusinstituudi veterinaararstina. Aastatel 1969–1971 õppis ta NLKP Keskkomitee juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli aastatel 1975–1979 Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu aseesimees ja 1979–1985 vabariigi põllumajandusminister. 1989. aastal valiti ta Jakuudi ANSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, 1990. aasta aprillis valiti ta Jakuudi ANSV Ülemnõukogu esimeheks.

20. detsembril 1991 valiti ta Jakuutia esimeseks presidendiks (Jakuudi-Sahha NSV president) kogudes 77 % valijate häältest. 16. jaanuarist 1992 sai ta ühtlasi vabariigi valitsuse (1991. aasta detsembrist Sahha (Jakuutia) Vabariigi Valitsus) esimeheks^[2]^[3]. Sahha (Jakuutia) Vabariigi 1996. aasta presidendivalimistel kogus ta esimeses voorus 59 % valijate häältest ja jätkas presidendina.

2002. aastast töötas ta Moskvas Venemaa parlamendis. Aastatel 2002–2010 oli ta Föderatsiooninõukogu aseesimees ja 2011–2016 Riigiduuma saadik. Ta oli Ühtse Venemaa liige.

2016. aastast oli ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiginõunik.