Mine sisu juurde

Mihhail Kõlvart

Allikas: Vikipeedia
Mihhail Kõlvart
Mihhail Kõlvart
Tallinna linnavolikogu esimees
Ametiaeg
2017–2019
Eelnev Kalev Kallo
Järgnev Tiit Terik
Tallinna linnapea
Ametiaeg
11. aprill 2019 – 26. märts 2024
Eelnev Taavi Aas
Järgnev Jevgeni Ossinovski
Isikuandmed
Sünniaeg 24. november 1977 (47-aastane)
Kõzõlorda, Kasahstan
Erakond Eesti Keskerakond
Alma mater Kõrgkool I Studium, majandusõigus, cum laude
Mihhail Kõlvart (2020)

Mihhail Kõlvart (sündinud 24. novembril 1977 Kõzõlordas Kasahhi NSV-s) on Eesti poliitik, ühiskonnategelane ning endine elukutseline sportlane ja treener ning alates 2023. aasta septembrist Keskerakonna esimees. Ta oli 2019. aasta 11. aprillist kuni 26. märtsini 2024 Tallinna linnapea.

Kõlvart kuulub Keskerakonda alates 2008. aastast, 5. novembril 2016 valiti ta erakonna aseesimeheks ja 10. septembril 2023 esimeheks.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Kõlvart lõpetas 1995. aastal Tallinna 15. Keskkooli, 2000. aastal jätkas haridusteed Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Rakendusliku Kõrgkooli LEX õigusteaduse erialal ja 2004. aastal kõrgkooli I Studium majandusõiguse erialal.

Töökohad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2004–2009 Kõrgkool I Studium, õppejõud
  • 2002–2003 Õppekeskus Virestprof, õppejõud
  • 2001–2003 Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra, jurist
  • 2000–2001 Juriidiline Büroo Janliko, jurist[1]

Õppejõuna töötas välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi.[viide?]

Tegevus poliitikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastal astus Kõlvart erakonda Mõõdukad (hiljem Sotsiaaldemokraatlik Erakond), mille liikmeks jäi ta ametlikult kuni 2009. aasta alguseni.[2] 2008. aastal astus Kõlvart Eesti Keskerakonda ning 2009. aastal valiti ta Tallinna linnavolikogusse, kus osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis. 2011. aasta märtsis osutus valituks Riigikogusse. Tema volitused lõppesid sama aasta aprillis seoses nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse, kus tema vastutusvaldkonnad olid haridus, kultuur, sport, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ning Kodurahu foorum. Ta on avaldanud artikleid poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel.

  • 1999–2002 – Lasnamäe halduskogu liige; Rahvaerakond Mõõdukad (Tallinn)
  • 2008 – Eesti Keskerakonna liige[3]
  • 2009 – Tallinna linnavolikogu liige[4]
  • 2011 – Riigikogu XII koosseisu liige[5]
  • 2011 – Tallinna abilinnapea hariduse, kultuuri, noorsoo, spordi ja integratsiooni alal[6]
  • 2017–2019 – Tallinna linnavolikogu esimees
  • 2019–2024 Tallinna linnapea
  • 2024– Tallinna linnavolikogu liige

Riigikogu

[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Kõlvart kogus XII Riigikogu valimistel 1039 häält ja osutus 2011. aasta märtsis valituks Riigikogusse.[7] Tema volitused lõppesid sama aasta aprillis seoses tema nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse.

Tallinna linn

[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Kõlvart valiti 2009. aastal Tallinna linnavolikogusse, kus ta osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis.

Aastatel 2011–2017 oli Kõlvart hariduse, kultuuri, spordi, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhete ja ühtse integratsioonipoliitika eest vastutav Tallinna abilinnapea. Tema tööülesanded olid ka ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ja Kodurahu foorumi käivitamine.

Kõlvart kogus 2017. aastal Tallinnas kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 24 668 häält. Aastatel 2017–2019 oli Mihhail Kõlvart Tallinna linnavolikogu esimees.

11. aprillil 2019 asus Kõlvart Tallinna linnapea ametisse, kuna tollane linnapea Taavi Aas siirdus majandus- ja taristuministriks.[8] Kõlvart lubas tegeleda linnaplaneeringutega ning vaadata Tallinna liiklusprobleeme selle pilguga, kas autosõitjate elu saaks teha kergemaks.[9] Paar päeva pärast ametisse asumist koondas Kõlvart toonase Eestimaa Roheliste juhi Züleyxa Izmailova Tallinna Keskkonnaameti direktori kohalt ning liitis selle Tallinna Kommunaalametiga üheks ametiks.[8] Samal aastal koondas Kõlvart Tallinna linnaarhitekti ning linnadisaineri ametikoha.[10] Kõlvart võttis muu hulgas sihikule Reidi tee projekti, öeldes, et talle tundub selle algne, laiem ja rohkemate sõiduradadega plaan mõistlikum.[11] Linn oli 2018. aastal leppinud ruumiarengu ja liikuvusekspertidest koosneva kodanikurühmitusega Merelinna Kaitseks kokku mitmes projekti muudatuses, mille aluseks oli põhimõte, et autoliiklust ei privilegeerita võrreldes teiste liikumisviisidega.[12] 19. juunil 2019 otsustas Tallinna Linnavalitsus kokkuleppest taganeda.[13] Kõlvart lausus ajakirjandusele, et linna eesmärk ei ole luua autodele lisavõimalusi ja kahjustada keskkonda.[13] Linn põhjendas oma otsust ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste Dago Antovi ja Tiit Metsvahi tehtud uuringuga, mis leidis, et vähemate sõiduradadega on ummiku oht 20-30 protsendi võrra suurem.[14] Pärast Reidi tee valmimist Pirita tee ummikute probleem ei lahenenud, Tallinna Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professori Dago Antovi sõnul ei olnudki see võimalik.[15]

2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel sai Kõlvart 27 663 häält.,[16] mis oli valimiste suurim häälesaak.[17] 25. novembril 2021 valiti ta teiseks ametiajaks Tallinna linnapeaks.[18]

26. märtsil 2024 toimunud linnavolikogu erakorralisel istungil avaldati talle umbusaldust.

Valimistulemused

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Kandidaadi number Ringkonna number Hääli Tulemus
1999 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 391 4, Tallinn 86 Ei valitud
2002 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 468 4, Tallinn 87 Ei valitud
2009 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 457 4, Tallinn 274 Valitud
2013 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 1288 8, Tallinn 5307 Valitud
2017 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 457 4, Tallinn 24 668 Valitud
2021 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 715 4, Tallinn 27 663 Valitud
2003 Riigikogu valimised 246 2 33 Ei valitud
2011 Riigikogu valimised 619 2 1039 Valitud
2015 Riigikogu valimised 702 1 10 996 Valitud
2019 Riigikogu valimised 936 2 17 150 Valitud
2023 Riigikogu valimised 921 2 14 598 Valitud

Tegevus spordi vallas

[muuda | muuda lähteteksti]

Sportlane

[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Kõlvart on lapsepõlvest saati tegelenud spordi ja võitluskunstidega ning on korduvalt saavutanud ka auhinnalisi kohti nii üleriigilistel kui ka rahvusvahelistel poksi-, taekwondo- ja kikkpoksivõistlustel. Tal on taekwondo's must vöö (viies dan). Treeneritööga alustas Kõlvart 15-aastaselt. Alates 2008. aastast on ta Eesti Võitlusspordi Ühenduse juhatuse esimees. Samal aastal võitis Kõlvart hõbemedali III võitluskunstide maailmamängudel. 2009. aastal valiti ta Ülemaailmse Võitluskunstide Komitee (IMGC) peakomitee liikmeks. 2016. ja 2020. aastal valiti ta Eesti Olümpiakomitee täitevkomiteesse. Aastast 2017 juhib Eesti Taekwondo Föderatsiooni.

2011. aastal oli Kõlvart Tallinnas toimunud IV võitluskunstide maailmamängude peakorraldaja. Tema kasvandike hulgas on neli Euroopa meistrit, kümneid Euroopa ja maailmameistrivõistluste auhinnasaajaid ning suur hulk rahvusvaheliste turniiride võitjaid. Kõlvart juhendas kuni 2017. aastani sportlasi abilinnapea töö kõrvalt, ent on praegu treeneritöö pausile pannud ja tegeleb edasi hobi korras nii sportimise kui ka treenerite juhendamisega.[19][20]

Treener

[muuda | muuda lähteteksti]

On juhendanud Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt auhindu võitnuid.

Sporditegelane

[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal valiti Kõlvart Eesti Taekwondo Liidu juhiks.[21] Tema eestvedamisel on Eesti Taekwondo Liit algatanud mitmeid üritusi.

  • 2001 – Rahvusvaheline võitluskunstide festival "Noorte meistrite tee"
  • 2002 – Rahvusvaheline taekwondo turniir BaltCup
  • 2002 – Laste ja noorte turniir Tiigripoeg
  • 2007 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's (Tallinn)
  • 2008 – Eesti avatud võitluskunstide mängud
  • 2011 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's (Tallinn)
  • 2011 – IV võitluskunstide maailmamängud (Tallinn)
  • 2012 – taekwondo maailmameistrivõistlused (Tallinn)
  • 2018 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's (Tallinn)

2017. aastal valiti Kõlvart Eesti Taekwondo Föderatsiooni juhiks. Tema eestvedamisel on Eesti Taekwondo Föderatsioon korraldanud:

  • 2021 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's laste ja kadettide seas (Tallinn)
  • 2021 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's U21 Open (Tallinn)
  • 2022 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's: Euroopa Taekwondo klubide Meistrivõistlused (Tallinn)

Muu ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on olnud mitme üleriigilise ja rahvusvahelise ürituse algataja ja peakorraldaja, sealhulgas rahvusvaheline võitluskunstide festival "Noorte meistrite tee" (alates 2001), Baltimaade suurim rahvusvaheline taekwondo turniir BaltCup (alates 2002), laste- ja noorteturniir Tiigripoeg (alates 2002), Eesti avatud võitluskunstide mängud (alates 2008).

2001. aastal asutas ta noorteühenduse Põlvkond, mis korraldab vaba aja tegevusi vähese sissetulekuga perede lastele, samuti kursuseid ja treeninguid eakatele. On Intellektuaalklubi peakorraldaja, mille tegevus on suunatud venekeelsete noorte kaasamisele ühiskondlikku diskussiooni.

2010. aastal määrati Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlaua liikmeks ja Kultuuriministeeriumi juures tegutseva Eesti Rahvuste Noortekoja liikmeks.[22][23] Peatas osaluse mõlemas organisatsioonis seoses kandideerimisega parlamendivalimistel.

2010. aastal määrati ta Vene Koolide Nõukokku.[24] Nõukogu eesmärk on venekeelse hariduse säilitamine Eestis.

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2005 – Rahvusvahelise Taekwondo Föderatsiooni (ITF) orden panuse eest taekwondo arendamisse
  • 2008 – Põhja-Tallinna Täht aktiivse ühiskondliku tegevuse ja sportlike saavustuste eest (seoses Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaga)
  • 2011 – Paldiski linna Hõbemärk eduka töö ja aktiivse tegevuse eest
  • 2011 – Rahvusvahelise Taekwondo Föderatsiooni (ITF) orden panuse eest taekwondo arendamisse maailmas
  • 2019 – Souli aukodanik
  • 2021 – EELK Tallinna Jaani koguduse tänurist ja kotkamärk
  • 2021 – Moskva Patriarhaadi Vene Õigeusu Kiriku Sergei Radonežski 1. järgu orden[25]
  • 2022 – Kukkiwoni 7. au dan
  • 2022 – Shinhani Ülikooli (Lõuna-Korea) audoktor
  • 2024 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk

Eesti Olümpiakomitee, Tallinna linnavalitsus ja Kultuuriministeerium on korduvalt tunnustanud tema saavutusi aukirjadega.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Kõlvart on Eestis elanud kolmandast eluaastast. Tema isa on eestlane Ülo Kõlvart ja ema korealanna Liidia Kõlvart, kes oli pedagoog ja kultuuriuurija.[26] Peale eesti ja vene keele valdab Kõlvart vabalt[viide?] ka inglise keelt. Ta on õigeusklik.[27]

Tema huvideks on rahvusvähemuste õigused, kultuuriajalugu, retoorika, sport ja psühholoogia.

Mihhailil on tütar (sündinud 2012). Lapse ema on Jaana Kalinistova.[28]

Mihhail Kõlvart abiellus märtsi alguses 2022 Anastassia Kovalenkoga.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Linnapea Mihhail Kõlvart CV, Tallinna linn, 11. november 2019
  2. ↑ "Info Äriregistri Teabesüsteemist". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2020. Vaadatud 7. juulil 2020.
  3. ↑ "Äriregistri Infosüsteem. Erakonnad". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2011. Vaadatud 8. septembril 2011.
  4. ↑ "AKTAL infosüsteem". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2011. Vaadatud 8. septembril 2011.
  5. ↑ Riigikogu valimiste tulemused 2011
  6. ↑ "Tallinna linnavolikogu istungi protokoll, 7. aprill 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2011. Vaadatud 8. septembril 2011.
  7. ↑ "Valimistulemuste info". vvk.ee. Vabariigi Valimiskomisjon. Vaadatud 5. mai 2019.
  8. ↑ 8,0 8,1 "Mihhail Kõlvart on muutnud Tallinnas lühikese aja jooksul paljut". Delfi. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  9. ↑ "Kõlvart: kui näen, kuhu ehitatakse maju, tekib küsimus, kuidas on see võimalik ja kes seda lubas". Eesti Päevaleht. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  10. ↑ "Mihkel Tüür ⟩ Ooperimaja peegeldab Tallinna linnaplaneerimise peataolekut". Arvamus. 31. jaanuar 2023. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  11. ↑ "Linnapea Kõlvart: Reidi tee algne plaan tundub mulle mõistlikum, seal ei teki pudelikaelu ega ummikuid". Ärileht. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  12. ↑ "TÄISMAHUS: loe, mida leppisid Reidi tee osas kokku linnavalitsus ja rühmitus Merelinna Kaitsjad". Tallinn. 8. veebruar 2018. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  13. ↑ 13,0 13,1 "Otsustatud: Reidi tee tuleb algse laiusega". Tallinn. 19. juuni 2019. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  14. ↑ ERR (12. juuni 2019). "Kõlvart lubas vabandada, kui Reidi tee kokkuleppest taganetakse". ERR. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  15. ↑ ERR (3. detsember 2019). "Professor: Reidi tee ei saanudki ummikute probleemi lahendada". ERR. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  16. ↑ "Valimistulemused Tallinn - Valimisringkond nr 4". Valimised.ee. 19.10.2021. Vaadatud 23.12.2021.
  17. ↑ Allik, Henry-Laur; Ploompuu, Anna; Pulk, Meinhard (18. oktoober 2021). "Keskerakond võitis valimised, kuid kaotas armsaks saanud ainuvõimu pealinnas". Postimees. Vaadatud 23.12.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  18. ↑ Gnadenteich, Uwe (25. november 2021). "Kõlvart jätkab linnapeana, vastaskandidaat sai 21 häält". Postimees. Vaadatud 23.12.2021.
  19. ↑ Taekwondo taustaga Mihhail Kõlvart tegi tippsportlastele silmad ette, Õhtuleht, 25. september 2019
  20. ↑ Mihhail Kõlvart pole juba aastaid pidanud tänaval oma võitlusoskusi näitama, Päevaleht, 14. juuli 2017
  21. ↑ Eesti Taekwondo Liidu juhatuse koosseis
  22. ↑ Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlaua koosseis[alaline kõdulink]
  23. ↑ Eesti Rahvuste Noortekoja koosseis
  24. ↑ Vene Koolide Nõukogu koosseis
  25. ↑ "Мэр Таллина Михаил Кылварт награждён Орденом Преподобного Сергия Радонежского". baltija.eu. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2021. Vaadatud 18. mail 2022.
  26. ↑ Kas teadsid, kes on suurima häältesaagi saanud Mihhail Kõlvart juurtelt?, Elu24, 17. oktoober 2017
  27. ↑ Kõlvart: venekeelsete sunniviisiline assimileerimine kahjustab kogu ühiskonda, Delfi, 13. september 2019
  28. ↑ Soosalu, Anne (22.02.2012). "Juhhei! Mihhail Kõlvartile sündis tütar!". Kroonika.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Kõlvart meedias

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mihhail_Kõlvart&oldid=6712847"