Kalev Kallo

Kalev Kallo
Tallinna linnavolikogu esimees
	Ametiaeg; 2015–2017
Eelnev	Toomas Vitsut
Järgnev	Mihhail Kõlvart
XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige
	Ametiaeg; 2007 – 26. aprill 2015, 2019–2020
IX Riigikogu liige
	Ametiaeg; 1999–2003
Eesti teede- ja sideminister
	Ametiaeg; 17. aprill – 6. november 1995
Eelnev	Andi Meister
Järgnev	Kalev Kukk
Isikuandmed
Sündinud	6. detsember 1948 (75-aastane)
Erakond	Eesti Keskerakond (1991–)
Alma mater	Tallinna Merekool ; (laevajuhtimine, 1970) ; Tallinna Polütehniline Instituut (tööstus- ja tsiviilehitus, 1983)
Tunnustus	Tallinna teenetemärk (2008)

Kalev Kallo (sündinud 6. detsembril 1948) on Eesti poliitik, Riigikogu IX, XI, XII, XIII ja XIV koosseisu liige. Alates 30. aprillist 2015 kuni 2017. aastani oli ta Tallinna linnavolikogu esimees.

Kalev Kallo lõpetas 1970. aastal Tallinna Merekooli laevajuhtimise alal ja 1983. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstus- ja tsiviilehituse erialal.

Kallo oli aastatel 2000–2008 Eesti Poksiliidu president. Ta on Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise nõukogu liige ja oli 2009–2020 Eesti Panga nõukogu liige.

2020. aastal mõisteti ta süüdi korruptsioonikuritegudele kaasaaitamises.^[1]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kalev Kallo kuulub 1991. aastast Keskerakonda ja on erakonna juhatuse liige ning volikogu esimees.

1995. aastal oli ta Tiit Vähi teises valitsuses teede- ja sideminister.

1999. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinnas valimisringkonnas nr 1. Üleriigilises nimekirjas oli ta 3. kohal. Ta sai 523 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.^[2]

2003. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Ida-Virumaal valimisringkonnas nr 7. Üleriigilises nimekirjas oli ta 31. kohal. Ta sai 692 häält ning valituks ei osutunud.^[3]

2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinnas valimisringkonnas nr 1. Üleriigilises nimekirjas oli ta 19. kohal. Ta sai 455 häält ning valituks ei osutunud. Ta sai Riigikogu liikmeks 10. aprillil 2007, pärast Edgar Savisaare tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt.^[4]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinnas valimisringkonnas nr 1. Üleriigilises nimekirjas oli ta 5. kohal. Ta sai 308 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga. Ta oli väikseima häälte arvuga XII Riigikokku valituks osutunud poliitik.^[5]

2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinnas valimisringkonnas nr 1. Üleriigilises nimekirjas oli ta 5. kohal. Ta sai 574 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.^[6]^[7] Kui Keskerakonna Tallinna nõukogu otsustas nimetada Kallo Tallinna linnavolikogu esimehe kandidaadiks, loobus ta oma mandaadist XIII Riigikogus ja tema asendusliikmena pääses Riigikogusse Jaanus Karilaid. 30. aprillil 2015 valiti ta Tallinna linnavolikogu esimeheks.

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta taas Tallinnas valimisringkonnas nr 1 ning sai 289 häält. Ta osutus kompensatsioonimandaadiga valituks ning oli kõige väiksema häälte arvuga valituks osutunud kandidaat.^[8] Keskerakonna kandidaatide üleriigilises nimekirjas oli ta 13. kohal.^[9]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1970–1973 madrus
Eesti Merelaevandus, kapteni 3. abi 1973–1974
ETKVLi Tootmiskoondise "Kooperaator" vaneminsener-konstruktor 1974–1975
Tootmiskoondise "Silikaat" insener-konstruktor 1975–1979
1979–1980 Olümpiaobjektide Ehituse Ühendatud Direktsiooni direktori asetäitja
1980–1994 Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Kapitaalehituse Valitsuse (hilisem nimi Tallinna Linna Ehitusamet) juhataja asetäitja, peainsener, juhataja
1994–1995 Tallinna Linnaehituse Munitsipaalettevõtte direktor
1995 teede- ja sideminister
1996 Tallinna Transpordiameti juhataja
1996–1999 Tallinna abilinnapea
1999–2003 IX Riigikogu liige
2003–2004 Lasnamäe linnaosa vanem
2005 Kesklinna linnaosa vanem
2005–2007 Tallinna abilinnapea
2007–2011 XI Riigikogu liige
2011–2015 XII Riigikogu liige
2015 XIII Riigikogu liige
2015–2017 Tallinna linnavolikogu esimees

Skandaalid[muuda | muuda lähteteksti]

22. juulil 1999 mõlkis Kalev Kallo Tallinna kesklinnas restoranist koju sõites oma Volvo 850ga kolme tänavaserva pargitud autot. Tal tuvastati veres alkoholisisaldus 3,4 promilli ehk üliraske joove.^[10]

22. septembril 2015 teatas riigiprokurör Lavly Perling, et Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele seoses Tallinna linnapea Edgar Savisaare altkäemaksuvõtu kahtlustusega.^[11] 14. mail 2019 toetas Riigikogu 52 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut ning andis nõusoleku Kalev Kallolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks, et jätkata tema suhtes kohtumenetlust.^[12] Kallo mõisteti süüdi altkäemaksu vahendamises, samuti kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning erakonna ebaseaduslikule rahastamisele. Kohtuotsus jõustus 30. novembril 2020.^[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna teenetemärk (2008)
Üliõpilaskorporatsiooni Leola auliige

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Biograafia ESBL-is
"Riigiprokuratuur võib taotleda Kalev Kallolt immuniteedi äravõtmist" ERR, 5. aprill 2019
Ringkonnakohus mõistis Kallo ja Kunmani süüdi, ERR, 22. juuni 2020

[loplikult-1] 1,0 ^1,1 "Korruptsioonis lõplikult süüdi jäänud Kallo peab riigikogust lahkuma" ERR, 30. november 2020

[2] ttp://vvk.ee/varasemad/r99/vtl_viis.stm

[3] ttp://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kallo

[4] Savisaare asemel tuleb Riigikokku Kallo, Riigikogu pressiteade.

[5] ttp://rk2011.vvk.ee/mandate_acquisition.html

[6] ttp://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html

[7] ttp://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html

[8] ttps://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html

[9] ttps://rk2019.valimised.ee/et/candidates/candidates-countrywide.html

[10] Patune riigikogulane võitleb oma palga eest viimse veretilgani

[11] Otse kell 16: prokuratuur ja kapo selgitavad korruptsiooniloo tagamaid

[12] Riigikogu võttis Kalev Kallolt saadikupuutumatuse, ERR

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]