Treener

Allikas: Vikipeedia

Treener on sportlasi kutseliselt ettevalmistav ja õpetav inimene.

Spordiala järgi eristatakse näiteks jalgpallitreenereid, korvpallitreenereid jne.

Kutsenimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2013. aastast Eestis kehtivate treenerite kutsestandardite järgi võib treener saada kas

  • abitreeneri,
  • nooremtreeneri,
  • treeneri,
  • vanemtreeneri,
  • meistertreeneri või
  • eliittreeneri kutsenimetuse.[1]

Tunnustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Treenerite tunnustamiseks anti Eesti NSV ajal välja Eesti NSV teenelise treeneri aunimetust.

Tänapäeval valitakse EOK eestvedamisel aasta treenereid.[2]

Treenerikutse[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis kehtivad alates 2013. aasta novembrist järgmised kutsestandardid:

  • abitreener (kutsetase 3) on omandanud kutsealased oskused ja teadmised, sageli kutsealase väljaõppega. Tööülesanded on ühetaolised ja ta võib vajada juhendamist
  • nooremtreener (kutsetase 4) on omandanud kutsealased oskused ja teadmised ning sooritanud praktika, tööülesanded on erinevad ja ta töötab iseseisvalt
  • treener (kutsetase 5) on omandanud kutsealased oskused ja teadmised ning ta on treenerina kaua töötanud, tööülesanded on vastutusrikkad.
  • vanemtreener (kutsetase 6) on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Ta täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Vanemtreener vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele ning juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust.
  • meistertreener (kutsetase 7) on enamasti omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Ta täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Meistertreener vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele, loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest.
  • eliittreener (kutsetase 8) on omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Ta täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. Ta on rahvusvaheline autoriteet, ta kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel, demonstreerib oma uuendusmeelsust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides.

2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis kehtiva kutsetunnistusega treenereid 3693, kellest ainult 5-l on kutsetase 8.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Treenerikutse kirjeldus Eesti Olümpiakomitee veebilehel (vaadatud 07.03.2020).
  2. Aasta treener[alaline kõdulink], eok.ee
  3. "Treenerikutse". Eesti olümpiakomitee. Vaadatud 15.03.2021.