Mehaaniline teater
|
See artikkel räägib mehaanilisest teatrist, mis tugineb mõistele "teater". |
Mehaaniline teater (saksa keeles Mechanisches Theater) on visuaalteatri liik, kuhu võib paigutada ka nukuteatri, objektiteatri, füüsilise teatri jne. Mehaanilise teatri mõiste on muutunud ajas nii vormilt kui ka sisult ning kunstnikud kasutavad seda erinevatel eesmärkidel.
Mehaanilise teatri lavapealne koosneb lavamehhanismidest ja butafooriast. Laval on masinad, mis töötavad elektrilise ühenduseta ja osaliselt inimkäe abil. Dramaturgia põhineb masinate ja nende mehaaniliste lahenduste toimimisel. 21. sajandil võib mehaanilise teatri paigutada visuaalteatri alla, kus masin, tehnika, mehhanism saab laval näitleja rolli. Lavastus toimub elava ettekandena ning dramaturgia toetub mehaanilistele seadmetele, nende protsessidele ja rütmidele. Näiteks "Je brasse de l'air" ("Vaadates õhu liikumist").[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mehaanilise teatri mõiste võeti teadaolevalt esimest korda kasutusele Hellbrunni lossis Austrias 18. sajandil, kuhu loodi esimene mehaaniline teater, mida on nimetatud ka automaatseadmeks (Automaton). Sinna loodud kujundus ja figuurid liiguvad mehaaniliselt, vee jõul. Näiteks "The Water-Powered Mechanical Theater" ("Vee jõul töötav mehaaniline teater").[2]
Mehaanilise teatri tegemisi võib näha ka 20. sajandi alguses Bauhausi liikumises. Oskar Schlemmer hakkas laval kasutama ja omavahel kombineerima geomeetrilisi kujundeid, mida liigutasid lavale ehitatud mehhanismid, osaliselt liigutati neid ka nähtamatute abiliste poolt. Näiteks "The Figural Cabinets" ("Figuraalsed kapid").[3]
Visuaalteatri alaliike[muuda | muuda lähteteksti]
Mehaaniline teater Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Mehaanilise teatri mõiste pole Eestis kasutusel olnud. Selle asemel kasutatakse tehnoloogilise teatri mõistet, mis võtab põhimõtteliselt kokku tehnoloogia, tehnika, masinad ja mehhanismid laval. Küll aga võib liigitada mehaanilise teatri alla Erik Alalooga tegemised ja lavastused, kus kasutatakse palju mehhanismidel põhinevaid seadmeid ja elemente. Andrus Laansalu ehk Andreas W on kasutanud selle kohta ka mõistet "aurupunk" (inglise keeles steampunk), mis kasutab analoogtehnikat digitaalse asemel.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://stl.ee/lavastus/vaadates-ohu-liikumist/
- ↑ https://www.sn.at/wiki/Mechanisches_Theater
- ↑ http://www.theater-info.de/mechanisches_theater.html
- ↑ Raudsepp, E. (2013). Tehnoloogiline teater Eestis 1996-2013. Tartu Ülikool (bakalaureusetöö). Tartu
Muud allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Raudsepp, E. (2013). Tehnoloogiline teater Eestis 1996-2013. Tartu Ülikool (bakalaureusetöö). Tartu
- Ruusna, K. (2016). Täiskasvanutele suunatud nuku-, objekti- ja visuaalteater. Teoreetilisi vaatepunkte praktiliste näidete alusel. Tartu Ülikool (magistritöö). Tartu
- Mechanisches Theater (saksa keeles)
- Mechanisches Theater (saksa keeles)
- Tehnoloogiline teater Eestis. 1.osa, Youtube, 7. mai 2012
- Tehnoloogiline teater Eestis. 2. osa, Youtube, 7. mai 2012
- Vaadates õhu liikumist