Mecha

Allikas: Vikipeedia

Mecha (ka mech) ehk Mehh on masin, mis liigub robotjäsemetel, kaitseb selle kasutajat ja võimendab tema liigutusi.

Masinad võivad varieeruda oma kujult ja suuruselt. Tihti on mecha'del spetsiifiliste toimingute sooritamiseks lisajäsemed (näiteks haaramiseks, tõstmiseks, tulistamiseks, puurimiseks, saagimiseks jne.)

Mecha-taolisi masinaid on reaalselt ka välja töötatud ning kasutusele võetud, näiteks metsatööde jaoks. Selliseid masinaid ei nimetata aga mecha'deks, vaid oma funktsioonist lähtuvalt - näiteks harvesteriks.

Mecha on lühend ingliskeelsest sõnast "mechanical" ja kasutusele võetud jaapanlaste poolt. Jaapani keeles tähistab mecha kõiki mehhaanilisi objekte, sealhulgas autosid, tulirelvi, arvuteid, röstereid ja muud tehnikat. Samuti laieneb see inimmõõdulistele robotitele ja küborgidele. Jaapanlased kasutavad mõistet Mall:Nihongo ehk "hiigelrobot", eristamaks jäsemetega sõiduvahendeid muudest mehaanilistest seadmetest.[1]

"Mech" ei tähista kehakuju järgivat rüüd nagu näiteks Raudmehe mootorturvist. Mechad on tavaliselt palju kogukamad kui kandja ja kasutaja jäsemed ei ulatu robotjäsemete sisse. Eksoturvis on inimmõõduline ja jäljendab otseselt kasutaja liigutusi. Siiski on tihti mechal ja eksoturvisel raske vahet teha.

Kirjandusteostes, kus mecha'd esinevad, on nad valdavalt sõjamasinad. Mõningates lugudes, nagu näiteks mangas "Patlabor" ja ameerika sõjamängus BattleTech, rakendatakse mecha'sid ka tsiviileesmärkidel - keerulistel ehitustöödel, politsei või tuletõrje funktsioonis.

Mõne ulmeteose universumis on mecha'd peamised sõjariistad ja konflikte lahendatakse gladiaatorite võitluse taolises lahingus. Teistes teostes käsitletakse mecha'sid osana sõjaväest, kus need võitlevad kõrvuti tankide, hävituslennukite ja jalaväega, toimides mehaanilise "ratsaväena". Rakendused toovad tihti esile sellise vahendi teoreetilised eelised, kus on ühendatud tanki vastupidavus ja tulejõud ning jalaväe võimekus ebatasasel maastikul liikuda. Teistel juhtudel rõhutatakse nende võimet mitmekesiselt relvastuda, näiteks videomängus Armored Core, kus mecha saab kasutada oma käsi, et kanda suurt valikut relvi nagu inimenegi, kuid palju suuremaid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Illustratsioon tripod'ist 1906. aasta prantsuskeelsest Maailmade sõja väljaandest.

1880 aastal ilmunud Jules Verne'i romaanis "La Maison à vapeur (Aurumaja)" figureeris aurumootoriga mehitatud mehaaniline elevant. Veel üks varaseim taoliste masinate kujutustest oli tripod H. G. Wells'i kuulsas Maailmade sõjas. Romaanis pole tripod'ite - võitlusmasinate, nagu neid raamatus nimetatakse - liikumisviisi detailselt kirjeldatud, ent me saame mingi ettekujutuse tsitaadist: "Kas suudate kujutleda lüpsmistooli ägedalt maad mööda pillutatuna? Selline mulje jäi nendest välgatustest. Kuid lüpsmistooli asemel kujutlege vägevat masinavärki kolmjalal."

Mecha'd muutusid populaarsemateks Jaapani anime ja manga kaudu. Esimene humanoidne hiigelrobot oli Tetsujin 28-Go, mida kirjeldati esmakordselt 1956. aastal. Tetsujini juhiti väljastpoolt kaugjuhtimispuldi abil. Esimene mecha, mida juhiti sees asuvast kokpitist, ilmus animesarjas "Mazinger Z" 1972. aastal.[2]

Mechad filmis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatavasti kõige tuntum näide mechast läänemaailma kultuuris on Star Warsi sarjas esinevad sammujad AT-AT ja AT-ST.

Hollywoodi filmis Tulnukad(Aliens) esinev kargolaadur on sedasorti seade, mille puhul on raske öelda, kas tegemist on mecha või eksoskeletiga.

Filmis Matrix Revolutions juhib Kapten Mifune Zioni kaitsvaid vägesid lahtise kokpitiga mecha-laadeses masinas nimega APU.

Tähesõdalaste(Starship Troopers) kolmanda osa lõpupoole juhib peategelane Johnny Rico salka mechadest, millel on kuulipildujast ja leegiheitjast jäsemed.

James Cameroni filmis Avatar kasutatakse AMPi nimelisi võitlusmasinaid.

Olemasolevad kõndivad sõidukid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõndiv sõiduk on masin, mis kõnnib jalgadel ega liigu ratastel või rööbastel. Kõndivaid sõidukeid on konstrueeritud ühe kuni kaheksa jalaga. Neid klassifitseeritakse jalgade arvu järgi.

Kuigi kõndiva sõiduki liikuvus on väidetavalt suurem kui ratastega sõidukitel, piirab nende kasutust masinate keerukus. Mehitatud kõndiva sõiduki näidete hulgas on General Electricu kõndiv veok ja Duisburg-Esseni Ülikooli ALDURO.

1990-ndatel töötas John Deere’i uurimis- ja arendusosakond Soomes välja kõndiva harvesteri. 1994 toodeti üks kahest prototüübist, mis olid maailma esimesed omataolised. Masina jalgade küljes olid sensorid, mis võimaldasid reageerida vastavalt pehmele, kaldus või ebatasasele pinnale, sealjuures jaotas pardakompuuter raskuse võrdselt kuue jala vahel. Masin kõndis üle teelesattunud takistuste ning masinajuht sai reguleerida sammu kõrgust.[3]

Teine prototüüp nimega PlusJack töötati välja 1999 aastal Timberjacki uurimis- ja arendusrühma Plustechi poolt. Keskkonnasõbralik harvester suutis töötada väga järskudel nõlvadel ja ebatasasel pinnal, liikuda igas suunas ja kohapeal ringi pöörata. Selle jalajäljed jäid peaaegu märkamatuks.[4] Massitootmisesse kõndivad harvesterid ei jõudnud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]