Matteo I Visconti

Allikas: Vikipeedia
Matteo I Visconti

Matteo I Visconti (ka Matteo Il Magno ehk Matteo Suur) (15. august 1250 Invorio24. juuni 1322 Milano) oli Milano valitsejaks aastatel 12911302 ja taas peale Della Torrede poolt pealesurutud eksiili 1311–1322.

Valituna 1287 oma vanaonu Ottone Visconti abiga nn rahvakapteniks (Capitano del Popolo) õnnestus Matteol esialgne pooleaastane ametiaeg veinitada tänu korduvatele tagasivalimistele kuni viie aastani 1302.

Ettenägeliku ja osava poliitikuna ning keiser Heinrich VII abiga seadustas Matteo Viscontide võimu Lombardia linnade üle. Keiser omistas talle ka keiserliku vikaari ja Signore di Milano (1313–1322) tiitlid.

Sooviga saada väärilist aadliseisust oma suguvõsale, mis oli vana ja auväärne kuid omas vaid vikonti tiitlit (millest tuleneb ka Viscontide nimi), korraldas Matteo Visconti oma poja Galeazzo abielu Beatrice d'Estega ja ka oma tütred pani ta mehele tolleaegsetele tähtsatele ja võimukatele poliitikutele.

Matteo I Visconti valitsemisaeg oli Milano jaoks õitsenguperiood, mil leidis aset kaubanduslik ekspansioon Piacenza, Bergamo, Como, Cremona, Alessandria, Tortona, Pavia, Vercelli ja Novarra suunas.

Eelnev:
Ottone Visconti
Milano valitseja
1287(1294)–1302
1311-1322
Järgnev:
Galeazzo I Visconti