Masstootmine

Allikas: Vikipeedia

Masstootmine ehk hulgitootmine on samalaadse toodangu pidev valmistamine suures koguses.[1] Masstootmise meetodil on võimalik toota kaupa madala tükihinnaga. Tootmine toimib põhimõttel: mida rohkem toodetakse, seda madalamaks kujuneb tükihind [2] kasutatakse standardiseeritud kujundust, et tooted oleksid ühesugused. Tavaliselt kasutatakse tootmisel konveierlinti, kus tootmisprotsess toimub samm-sammult.[3] Masstoodetud kaubad on täpse valmistamise ja identsete osade kaudu standardiseeritud. Tootmisviisi iseloomustav suur kaubamaht saavutatakse mehhaniseerituse kaudu. Materjalid läbivad erinevaid tootmisetappe, mis on täpselt kavandatud. Lisaks iseloomustab masstootmist töö jaotatus ning kõrge järelvalve tagamaks kvaliteeti. Masstootmine vajab masstarbimist, et tootmisviis end ära tasuks.[4]

Masstootmise kujunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Masstootmise areng sai alguse Inglismaal 18. sajandil tööstusrevolutsiooni käigus, kus inimtööjõud asendati suures osas masinatega. Uute leiutiste kasutuselevõtmine tekstiilitööstuses ja aurumootori leiutamine võimaldas tootmiskulusid vähendada, kasutades tootmises masinaid.[2] Inglismaalt jõudis mehhaniseeritud tootmine Ameerika Ühendriikidesse, kuna seal arendati mitmete identsete osade valmistamist ning kokku panemist valmistoodeteks täiuslikumaks, siis hakati seda tootmissüsteemi kutsuma Ameerika Süsteemiks.[4] Mõned selle süsteemi eestvedajatest olid Eli Whitney, Samuel Colt ja Cyrus McCormick.[5] Whitney relvavabrikus kasutati kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu toote kujundamiseks ning süsteemide välja mõtlemiseks ning standardiseeritud komponente tootsid ja panid kokku kvalifitseerimata tööjõud, kes olid enamasti varem teinud põllumajanduslikke töid.[6] 19. sajandi keskel leiutas McCormick teraviljalõikuri, mille abil oli võimalik põlluharijatel koristada varasemast kaks korda suurem saak. Need varased leiutised nõudsid siiski oskuslikke töötajaid, kes olid võimelised erinevad osad omavahel kokku panema. Tõeline masstootmine algas siis, kui osad olid täielikult vahetatavad.[5] 19. sajandi kolmandas veerandis kasutati Ameerika süsteemi väikeste relvade, kellade, õmblusmasinate ja mitmete muude tööstuslike toodete valmistamiseks.[4]

Henry Ford[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fordi konveierlint 1913. aastal

Henry Fordi loetakse tänapäevase masstootmise algatajaks. 1913. aastal võttis ta Fordi tehases kasutusele liikuva konveierlindi hooratta magneetode kokkupanekuks. Sellega kahanes ühe magneeto kokkupaneku aeg 18 minutilt 5 minutile.[2] Ajavõit ajendas Fordi kasutama sama tehnikat šassii kokkupanekul. Fordil õnnestus inimtöö aega vähendada ning selle kaudu langes toote hind ning seega said autod kättesaadavaks ka tavalisele inimesele.[4] Fordi edu järel hakkas tööstustes masstootmise põhimõte levima nii Ameerikas kui Euroopas. Seeläbi tõusis tootmise produktiivsus, mis iseloomustab 20. sajandit ning tagas kõrgemad elustandardid tööstusmaades.[2]

Masstootmise mõjud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Masstootmine muutis töökorraldust võrreldes varasemaga. Tööülesanded olid vähe jaotatud ning läbi viidud kvalifitseerimata tööjõu poolt, suurema osa tööst tegi ära masin. Tootmisettevõtted kasvasid nii suureks, et toimimiseks oli vaja palju juhatajaid ning järelvaatajaid. Masstootmise kaudu tõusis rahvusvahelise tööjaotuse trend: uued suured tehased vajasid toormaterjali välismaalt, seega kujunes välja, et mõned riigid olid toormaterjali eksportijad ning valmistoote importijad ning vastupidi. 1970. ja 1980. aastatel hakkasid peamiselt Aasia ja Lõuna-Ameerika, senini varasemalt põllumajandusega tegelenud ning valmistooteid importinud riigid, muutuma tööstusriikideks. Konveierlindil vaja minev oskus oli kergesti õpitav ning elamistingimused arengumaades nii kasinad, et inimeste töötasu oli võimalik hoida väiksem kui vanemates tööstusriikides. Mitmed tootjad Ameerikas ning mujal alustasid allhangete kasutamisega, mis seisnes selles, et osad või terved tooted pandi kokku teistes arengumaades.[4]

Eesti esimesed suurtööstused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tööstusrevolutsiooni käigus rajati mitmeid suurtööstusi Eestisse geopoliitilise asendi tõttu. Tallinna, Narva ning Pärnu sadamad olid ühendatud raudtee kaudu Moskva, Peterburi ning Kesk-Venemaa tööstusrajoonidega ning seega mängis Eesti Venemaa väliskaubanduses olulist rolli. Eestis asusid imporditava ja eksporditava tooraine töötlemise ettevõtted, tootmine oli Eestis kasulikum kui Venemaal, kuna transpordikulusid ei olnud nii suured. Eesti esimene tööstuslik ettevõte Kreenholmi Manufaktuur rajati 1857. aastal. Algselt polnud tootmine mehhaniseeritud, kuid järk-järgult asendati käsiteljed mehaanilistega. 1890. aastatel olid Eestis tähtsamateks tööstusharudeks masina-, puidu-, mineraalainete, metalli- ning tekstiili töötlemine ning paberi- ja tselluloositööstus.[7]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [1]. Eesti keele seletav sõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Kasutatud 26.11.14.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 William K. Holstein. Mass Production. Encyclopædia Britannica. Kasutatud 27.11.14. (inglise)
  3. Mass Production. Science Clarified. Advameg, Inc. Kasutatud 28.11.14. (inglise)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Mass Production. Willamette University. Kasutatud 27.11.14. (inglise)
  5. 5,0 5,1 Mass Production. Dictionary of American History. Kasutatud 27.11.14. (inglise)
  6. Mass production. The Economist, 2009. Kasutatud 27.11.14. (inglise)
  7. Maie Pihlamägi. Eesti majanduse arengulugu 1940. aastani. Eesti Entsüklopeedia, 2002. Kasutatud 28.11.14.