Lielstraupe mõis
|
See artikkel on mõisast; lossi kohta vaata artiklit Lielstraupe loss. |
.jpg)
.jpg)
Lielstraupe mõis (saksa keeles Schloß Groß-Roop, läti keeles Lielstraupes muiža, ka Lielstraupes pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Cēsise piirkonnas Straupe vallas Straupe asulas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1378 ostis sealsed maad Johann von Rosen, pannes nii aluse mõisale. Aastal 1625 andis kuningas Gustav II Adolf sealsed maad Wilhelm Wallensteinile. Aastal 1629 ostis selle 3100 taalri eest Eestist tulnud Jürgen Albedylli lesk. Aastal 1671 anti maapäeva otsusega mõisa valdusse ka seni mõisatele mitte kuulunud Ropermünde küla. Mõisade reduktsiooni käigus kujunes Lielstraupe riigimõisaks, ent hiljem Albedyllide õigused taastati.[1]
1723. aastast kuulus mõis Venemaa keisririigi kindralfeldmarssalile ja Liivimaa kubernerile Peter von Lacyle. Seejärel olid mõisaomanikeks kammerhärra Peter von Vietinghof-Scheel ja Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner George Browne. Aastal 1797 panditi mõis Jacob Bernhard Müllerile, kes pandiõiguse veel samal aastal 971 673 taalri eest Paul I kätte andis. Aastal 1857 ostis pandiõiguse 90 000 rubla eest uuesti Rosenite suguvõsa esindaja, suurtükiväekindral parun Johann Gustav von Rosen (1797–1872), kes selle valduse aastal 1866 ka omandas.[2] Seejärel kuulus mõis Rosenitele.
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 22 ja 1/2 adramaad, sellele allus 561 mees- ja 565 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus üksteist adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 16 ja 3/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 10 ja 1/8, aastal 1757 aga 22 ja 1/2.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 20 ja 14/20, aastal 1881 aga 10 ja 20/80, lisaks 1 ja 3/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisale kuulus aastal 1816 kolm karjamõisa: Kalnkuķēni (Neu-Skutken) ja Lejaskuķēni (Alt-Skutken) ja Šņores (Schnorenhof). 1908. aastal oli lisaks nendele mõisa koosseisus veel kolm karjamõisa: Liel-Tauzēni (Groß-Tauzen), Maz-Tauzēni (Klein-Tauzen) ja Vārnkalns (Wahrneskaln).
Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Lielstraupe loss
Mõisa peahooneks oli Lielstraupe loss.
Lossi kõrval asub ka Straupe kirik. Mõlemad rajati algselt 13. sajandil.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 94–95
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 179–181.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 251.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 94
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 179.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 146–147.
Kirik: Straupe kirik
Abikirik: Augstroze kirik
Mõisad: Straupe kirikumõis | Auciemsi mõis | Augstroze mõis | Daibe mõis | Dauguļi mõis | Kūdumsi mõis | Lielstraupe mõis | Mazstraupe mõis | Raiskumsi mõis | Rozbeķi mõis | Stalbe mõis | Ungurmuiža mõis