Leida Sipria

Allikas: Vikipeedia

Leida Sipria (13. oktoober 1921 Petrograd19. juuli 2010) oli eesti parteitegelane.

Enne Teist maailmasõda õppis Leningradis elektriinseneri eriala. Astus vabatahtlikuna Punaarmeesse, teenis Eesti Laskurkorpuse koosseisus kirurgiaõena. 1943. aastal astus ÜK(b)P liikmeks.[1][2]

1945. aastast oli Leida Sipria Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi osakonnajuhataja, aastail 1948—1949 Ubja kaevanduse ülem. 1949. aastast töötas uuesti Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumis osakonnajuhatajana.

1950. aastal töötas ta Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeeriumi osakonna juhataja asetäitjana. 1951. aastast oli ta EKP Tallinna Mererajooni Komitee tööstus- ja transpordiosakonna juhataja, 1952. aastast töötas EKP Tallinna Oblastikomitee tööstus- ja transpordiosakonna juhataja asetäitjana.

1953. aastast tööl EKP Keskkomitees: oli instruktor, osakonnajuhataja asetäitja, tööstus- ja transpordiosakonna juhataja, kerge- ja toiduainetetööstuse ning kaubanduse osakonna juhataja ning alates 1967. aastast kerge- ja toiduainetetööstuse osakonna juhataja.

Aastatel 1963–1980 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu VI, VII, VIII ja IX koosseisu saadik[3].

1950. aastatest 1980. aastani oli ta EKP Keskkomitee liige.

Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[4]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV kergetööstuse ministri asetäitja Georg Rebane (Georgi Hugo p. Rebane) oli tema abikaasa.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]