Laiusstõbi
Laiusstõbi (ladina keeles diphyllobothriasis) ehk difüllobotrioos on paljudel imetajatel esinev helmintaas (imaginaalne tsestodoos), mille põhjustajaks peetakse mageveekalades elulevaid perekonda Diphyllobothrium liigitatud täiskasvanud laiusse.[1][2]
Nakatumine[muuda | muuda lähteteksti]
Lisaperemehed ja säilitusperemehed[muuda | muuda lähteteksti]
Laiusside munad satuvad haigestunute väljaheitega vette, kus nad satuvad koorikloomade ja kalade organismi.
Laiusside lisa- ja säilitusperemehed on kalad, kes toituvad väiksematest nakatanud veeloomadest.
Lõpp-peremehed[muuda | muuda lähteteksti]
Inimene nakatub, kui sööb pooltoorest või vähesoolatud mageveekala. Peensooles kinnitub laiuss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on laiussiga nakatunud inimene pidevalt nakkusohtlik.[3] Inimeses võib laiuss elada kuni 25 aastat.
Haigusnähud ja patogenees[muuda | muuda lähteteksti]
Tavaliselt ei kaeba laiussiga nakatunud inimene millegi üle. Vahel esineb ebamugavustunne kõhus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kaalulangus, nõrkus ja/või jõuetus. Harva võib laiuss põhjustada soolesulgust. Sel juhul tekib äge kõhuvalu ning haige vajab operatsiooni.
Laiuss kahjustab peensoole limaskesta, põhjustades atroofiat ja nekroosi.
Et laiuss tarbib hulgaliselt B12-vitamiini ja foolhapet, võib ta põhjustada selle vitamiini puudumisest tingitud laiussaneemia.[3]
Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]
Laiusstõbi on koerte, kasside, ulukkarnivooride, sigade jpt imetajate haigus.
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Kehtivas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis RHK-10-s liigitatakse laiusstõbi alamjaotisesse: B70.0.
Labordiagnostika[muuda | muuda lähteteksti]
Diagnoosimiseks tehakse väljaheidete analüüs, tuvastamaks laiussi mune või fragmente.[3]
Vältimine[muuda | muuda lähteteksti]
- Toorelt soolatud kala (ka kalamari) tuleb enne söömist külmutada temperatuuril –20 °C 24 tundi [4] või hoida 24 tundi –18 °C juures;[3]
- kuumutada 55 °C juures vähemalt 5 minutit;[3]
- korralikult läbi küpsetada (kalasisesel temperatuuril 60 °C-ni);[4]
- 14% soolalahuses hävivad 14 bakterid ööpäeva jooksul;[4]
- 100 °C juures hävivad bakterid 30 minutiga.[4]
Ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Raviks kasutatakse tablette: Niclosamidi 1,0 × 2 skeemi järgi ja Praziquanteli 25 mg/kg skeemi järgi. Haigus allub hästi ravile, paranemine on täielik.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 142:2004.
- ↑ Toivo järvis, "Veterinaarparasitoloogia õpik kõrgkoolile", 4 lameusstõved, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 43, 2011, ISBN 978 9949 19 715 6
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 inimene.ee, terviseportaal, välja otsitud 23. mai 2009
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 koolielu.edu.ee[alaline kõdulink], mittemikroobsed toidumürgistused, välja otsitud 23. mai 2009