Laen

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib rahanduse mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Laen (keeleteadus)

Laen ehk krediit on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.

Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi.

Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.

Peamiselt tegelevad laenude andmisega krediidiasutused ja Eestis reguleerib nende tegevust krediidiasutuste seadus. Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Krediidiasutus peab laenu andmise otsustusprotsessis määrama igale jaenõudele reitingu või liigitama nõude jaenõuete kogumisse.

Laenude liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eluasemelaen on tarbijale antav laen eesmärgiga osta või parendada kinnisvara, mida ta omab või kavatseb omandada ning mis on tagatud kas hüpoteegiga või tagatisega.
  • tarbijakrediit ehk arvelduskrediit on laen, mille puhul krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada;
  • faktooring on leping, mille puhul üks isik kohustub (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma;
  • liising on leping, mille puhul liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
  • Kiirlaen on laenutoode, mida iseloomustavad lühikesed tähtajad ja väikesed laenusummad, mida võetakse peamiselt igapäevaste kulutuste katteks. Kiirlaenude tagasimaksmise tähtaeg on äärmiselt lühike, reeglina paarist nädalast mõne kuuni ja intress tavaliselt üsna kõrge.
  • Ettevõttelaen on laen juriidilistele isikutele, mis aitab ettevõtetel teha suuremaid investeeringuid. Ettevõttelaenude puhul on oluline nii tagatis kui ka hea äriplaan, mis tuleb esitada ning näidata investeeringutest tulenevat täiendavat rahavoogu. Tihti nõutakse heale äriplaanile lisaks ka juhatuse liikmete või omanike isiklikke täiendavaid käendusi.

Eestis on laenu andmise ja saamise põhitingimused määratud "Võlaõigusseadusega".

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]