Aktsiabörs

Allikas: Vikipeedia

Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Antud juhul on tegemist konkreetselt aktsiabörsiga, seega on kaubaks aktsia. Kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, valuutavahetamise kokkulepped jne.

Selleks, et noteerida aktsiat avalikul börsil, peavad olema täidetud selle börsi poolt seatud nõuded. Nende täitmist kontrollitakse nii enne noteerimist kui ka jooksvalt ajal, mil aktsia on noteeritud. Seega saab noteerida ainult aktsiat, mis vastab nõuetele praegu ja ka tulevikus. Aktsia noteerimist nimetatakse ka IPO, mis tuleneb ingliskeelsest väljendist Initial Public Offering. Eesti keeles kasutatakse ka väljendeid aktsiate avalik esmaemissioon ja aktsiate (esmane) avalik pakkumine. Aktsia on oma olemuselt n-ö aegumatu finantsinstrument. See tähendab, et erinevalt tuletisinstrumentidest puudub aktsia noteerimisel lõppkuupäev (expiration date). Aktsiaga kauplemine lõppeb ainult juhul, kui noteerimine lõpetatakse (delisting), mis võib juhtuda mitmetel põhjustel, nagu pankrott, äriühingute ühinemine, äriühingu ülevõtmine või turu nõudmistele mittevastamine.

Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- (Buy) ja müügi- (Sell) korraldusi.

Börsil noteeritud aktsiale antakse sümbol. Näiteks Apple Computeri aktsia sümbol on APPL ja Tallinna Kaubamaja oma TKM1T. Sümboleid kasutatakse hinnainfo kompaktsemaks ja kiiremaks edastamiseks.

Börsil osalejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Füüsiline või juriidiline isik, kes börsile oma raha paigutab, on investor. Investori investeerimiseesmärgid võivad olla ka pikaajalised (mitu aastat) või lüiajalised (ka näiteks kaks minutit), siis aja järgi liigitatakse lühiajaliste turuliikumiste vahelt teenijad kauplejateks (trader).

Investor saab valida aktiivse või passiivse strateegia vahel. Aktiivse puhul soovib investor väärtpaberite analüüsi, nende valikuga ja investeeringute ajastamisega saavutada turu keskmist ületav tootlus, teisel juhul ei ole investor kindel, et ta suudab pikaajaliselt turu keskmist lüüa ning rahuldub turu keskmise tootlusega või paigutab raha investeerimisfondi.

Investeeringud võivad investorile pakkuda erinevat tulu. Näiteks tulu kapitali kasvult, dividendi või intressitulu. Kuid tulu saamine on alati seotud riskimisega ja tulu asemel võib investeering hoopis kuluks ostuda.

Seadused ja regulatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aktsiabörsid on tavaliselt reguleeritud mitmel tasandil. Järelevalveorganid kehtestavad aktsiabörssidel esitatavad nõuded ja jälgivad nende täitmist. Rikkumised toovad kaasa suured trahvid. USA riiklik järelevalveorgan on SEC (Securities and Exchange Commission). Eestis on selleks Finantsinspektsioon. Viimase aja üheks olulisemaks probleemiks on kujunenud siseinfot omavad kauplejad, kes ostavad või müüvad aktsiaid enne info avalikustamist. Iseenesest mis tahes info, sh siseinfo omamine on täiesti seaduslik. Seadusevastane on kasutada seda infot aktsiate või tuletisinstrumentide (optsioonide ja aktsiafutuuride) ostuks või müügiks. Selline reegel on iseloomulik just aktsiabörsile. Näiteks kui investor teab, et Apple Computer tuleb välja uue tootega, kuid seda informatsiooni pole avalikustatud, siis ei tohi ta seda kasutada Apple’i aktsiate ostu- või müügitehingute tegemiseks, sõltumata sellest, kas ta juba omab neid aktsiad või mitte. Samas näiteks kui investor teab, et sel aastal jääb maisisaak kehvaks, siis selle põhjal on täiesti seaduslik kaubelda maisi tulevikulepingutega.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]