Labürint

Allikas: Vikipeedia

Labürint on keerdkäikudega rajatis.

Labürindiks minetatakse ka luus asuvat keerulist õõnete süsteemi. Näiteks sõelluulabürint (labyrinthus ethmoidalis) ja teolabürint (labyrinthus cochlearis).

Keskaegses käsikirjas on Jeeriku linna kujutatud labürindina.

Labürint ehk keerdkäigustik, kividest või muudest materjalidest ehitatud pärimusliku ja kultusliku ehitisena (või ka mistahes pinnale joonistatuna, sisse raiutuna/lõigatuna), on tavaarusaamast erinevalt mitteeksitava põhimõttega loodud ühes suunas kulgev keerdkäigustik. Kultusliku ehitisena loodud labürint ei ole tavaarusaama kohaselt eksituslike kõrvalesuunavate umbradadega labürint. Kultuliku ehitisena loodud labürindis ei ole selle keskmesse viivale Euleri teele lisaks eksitavaid umbsoppidesse viivaid eksitavaid kõrvalradasid; selles on vaid üks nn väravatest keskmesse viiv ja sealt tagasi toov rada.

Theseus ja Ariadne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreeka mütoloogia kohaselt on labürint Kreeta kuningas Minosele ehitatud suur palee. Selle kavandas legendaarne kreeka kunstnik ja arhitekt Daidalos. härginimese Minotaurose vangistamiseks, kelle Ateena müütiline kuningas Theseus sealsamas labürindis tappis. Kreeta printsess Ariadne aitas Theseust, andes talle lõngakera, mille lahtikerinuna, labürindis ekslev Theseus suutis lahtikeritud lõnga abil labürindist taas väljapääsu leida. Legendi järgi oli Kreeta labürint niisiis eksitav labürint, umbkäikudega.

Muinasaegsed labürindid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanimad teadaolevad labürindikujutised on 3500–2500 aasta vanused petroglüüfid ehk kaljujoonistused. Neid on leitud näiteks Sardiiniast, Val Camonicast, Hispaaniast Pontevedrast ja Cornwallist. Plinius Vanem on maininud nelja antiikset labürinti: kreeta labürint, egiptuse labürint, lemnose labürint ja itaalia labürint.

Kreeta labürint[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõna labürint tuleb vanakreeka keelest ja on laiemalt usutud tõlgenduse kohaselt tulenev sõnast labrys, mis tähendas muinasaegset kaheteralist kirvest. Kui sellele sõnale lisati kohta tähistav sõnalõpp "-inthos", saadi uus sõna labyrinthos, "kaheteraliste kirveste koht". Sõna "labrys" kasutati Väike-Aasias, Lüüdias või Kaarias. Kreetal oli kaheteralise kirve nimetus wao. Mandri-Kreekas kasutati sõna pelekys.

Minose kultuuri aegne labürint[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arthur Evansi teooria järgi on Knossose keerdkäikudega palee Kreetal "kaheterakirveste maja" ehk labürint. Selle teooria kohaselt Theseus ja Ariadne olid seigelnud kuningas Minosele ehitatud Knossose palee keerdkäigustikus. Tuhat aastat pärast palee hävimist näidati külastajatele uuesti taastatud Knossose palee varemeid. Knossose müntidel oli labürindi kujutis. Tolleaegne levinuim labürindi vorm oli tavaline 7-ringiline tänapäeval klassikaliseks labürindiks nimetatud labürint. Romaani mosaiik Theseusest ja Minotaurusest. Rhaetia, Šveits Klassikaline labürint Keskaegne labürint

Chartres' katedraali labürint Ariadne labürint Alternatiivset tõlgendust labürintpaleele nähakse u 3400 aastat vanas Konossosest pärit mükeene savitahvlis, millel on kirjas et ”labürindi preestrinnale” toodi ohvrianniks mett. Kujutatud labürint ise savitahvlil on olnud mingi muudest ohverdamispaikadest erinev eriline kultuskoht.[2] Nimetatud tõlgenduse kohaselt oli kreeta labürint mõeldud tantsuväljaks ja ei olnud tehtud mitte kuningas Minosele, vaid tema tütrele, printsess Ariadnele. Homerose Iliases[3] kirjeldatakse, graveeringut, mille Hefaistos tegi Ahhilleuse turvisele. Üks osa graveeringus kujutab tansuvälja, nagu Daedalus Ariadnele olevat kavandanud, kus meheleminekueas neiud labürindis tantsisid mööda keerdkäike.

Platon ja Herodotos Platoni kirjutatud dialoogis Euthydemos kirjeldab Sokrates loogilise argumendina labürinti, osutades, kuis labürindis kulgedes kõik kordub ja pöördub endisesse paika tagasi.

Herodotos oma teises ajalooraamatus kirjeldab Krokodillilinna lähistel olevat labürinti keerulise egiptuse ehitisena.

Rooma labürint[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rooma põrandamosaiigis on lihtne klassikaline labürint muutunud nelinurkseks meanderilaadseks kujundiks, aga on sellegipoolest arusaadav labürindina. Tihti on põrandasse tehtud mosaiiklabürindi keskmes kujutatud Minotaurust. Romaani meanderist kujuneb järk-järgult neljahõlmaline keskaegne labürint. Rooma labürint sümboliseerib surma ja võidukat tagasitulekut: Hadrumentumis Põhja-Aafrikas (tänapäeval Sousse) on romaani suguvõsahaua põrandas neljahõlmaline mosaiik, selle keskel sureva Minotaurose kujutis ja tekst: HICINCLUSUS.VITAMPERDIT "Siia vangitsetuna kaotab ta elu"[6]. Vergilius ja Dio Cassius kirjeldavad Ludus Troiae nimelist labürindilaadset mängu, mida mängiti matuserituaalidel.

Minotauros labürindis, romaani mosaiik, Conímbrigas, Portugalis

Keskaegne seinalabürint Lucca katedraalis, Toskaanas, Loode-Itaalias

Teadmata vanusega raidlabürint Rocky Valleys Tintageli lähedal Cornwallis, Inglismaal

Väike "turbalabürint" Dalby lähedal, Yorkshire krahvkonnas Põhja-Inglismaal

Turbalabürint Wingis Rutlandi krahvkonnas Kesk-Inglismaal

Kalliskivisse tehtud graveering: Minotauros labürindi keskel

Keskaegsed labürindid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskaegsete labürintide õitseaeg oli oli XIII–XIV sajandil, kui gooti katedraalide põrandatesse loodi labürindikujutisi. Tuntuimad labürindid on Chartres ja Amiensi katedraalides Põhja-Prantsusmaal ja Sienas Toskaanas, Itaalias. Seda labürindi tüüpi kasutati mitmete turbalabürintide tegemisel Inglismaal: Wingis, Rutlandis, Hiltonis, Cambridgeshires, Alkboroughis (Põhja-Lincolnshire), ja Saffron Waldenis Essexis. Ka keskaegsetes käsikirjades on pilte erinevatest labürintidest.

Kivilabürindid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhja-Euroopas ehitati kivilabürinte ehk hiiu keeli öelduna Meremeeste mänge. Need labürindid paiknevad enamasti rannikualal ja on klassikalist tüüpi. Valdav osa neist on sedavõrd mereranna lähedal, et need on ehitatud alles keskajal või hiljemgi. Taanis, Ojamaal ja Soomes on labürindikujutisi maalitud ka keskaegsete kirikute seintele ja võlvidele.

Labürindid parkides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Parkidesse tehtud labürindid on moodustatud hekkidest, millede vahel on keerdkäigulised rajad. Tavaliselt on hekklabürintide keskel väljak, kuhu labürindis kulgejad jõuavad. Tuntuim hekklabürint on Suurbritannias, Hampton Courtin paleed ümbritsevas pargis Londoni lähedal.

Labürindid mujal maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Põhja-Euroopa on leitud labürinte veel briti Scilly saartelt ja Indias Tamil Nadu maakonnas. Kõikjalt maailmast on teada labürindikujundeid raidkujunditena kaljudes ja kivides, ning tekstiilidesse kootuna ja mistahes pindadele maalituna.

Tänapäevased labürindid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nüüdisajal on tekkinud uus innustus tegeleda labürindi kui sümboliga; loodud on mitmeid uusi labürinte, nagu Willen Park Milton Keynes'is, Grace'i katedraal San Franciscos, Taptoni park Chesterfieldis ja Labyrinthe de Harbor 16 Montrealis. Labürindimäng on kahe telje suhtes pöörduv tasapind, millel on labürint ja selle käikudes augud. Mängu põhimõtteks on juhtida kuuli labürindi algusest selle lõppu piki labürindi käike, käikude põrandas olevaid auke vältides. Loodud on lugematu arv arvutimänge ja -programme, milles on kasutatud labüriti, näiteks Lara Croft -sarjades.

Labürintide tähendus kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

On arvatud, et esiajaloo labürindid olid kurjade vaimude poolt seatud lõksud või siis kultuslikud tantsuväljad. Osad labürinid on kujundatud müüridest ümbritsetud linnana või lossina tornide ja tänavatega. Keskajal sümboliseerisid labürindid teed Jumala juurde, mille algpunktiks on inimese sünd. Labürint võib olla sümboolne palverännak; labürindis kulgedes võivad inimesed tajuda kui teekonda pääsemise ja valgustumiseni. Paljudel inimestel ei ole rahaliselt võimalik reisida pühale maale, pühadesse paikadesse; ja siis nad kasutavadki oma kodule lähemal asuvaid labürinte selliste retkede asendajatena. Palves labürindis kulgemine korvab reisi palverännakuks. Renessansiajastul kaob varasem labürindi keskpunktile omistatud tähendus: humanistliku õpetuse kohaselt on inimene byrindis selle keskuseks. Labürint saab nimeks Domus Daedali, mis sümboliseerib inimese, kui looja ja kunstniku (Daedalus) andeid ja loomejõudu. Tänapäevased labürindid oma realistlikkuses on kõrgemal tasandil. Internet oma hüpertekstuaalsusega on selle heaks näiteks (labürint sümbolina sümboliseerib ühtlasi ka raamatut). Tänapäeval on labürinte kirikutes ja parkides, pakkudes inimestele, kes labürintides kulgevad, leevendust stressi ja masenduse vastu.

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. ↑ Philostratos. De vita Apollonii Tyanei iv.34, noted in Kerenyi, lk 101–171. 2. ↑ Kerenyi 1976 lk 91 3. ↑ xviii. 590–593 4. ↑ Platon: Euthydemos 291b-c 5. ↑ Herodotos: Historia 6. ↑ Kerenyi, pilt 31

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kereny, Karl: Dionysos: Archetypal Image of Indestructible Life. Princeton University Press, 1976.
  • Fisher, Adrian & Gerster, Georg: The Art of the Maze. Weidenfeld & Nicolson, 2002. ISBN 1-84000-573-4.
  • Saward, Jeff: Magical Paths. Mitchell Beazley, 2002. ISBN 1-84000-573-4.
  • Matthews, W.H.: Mazes and Labyrinths: Their History and Development. Dover Publications, 1927. ISBN 0-486-22614-X. Linkki Bibliografia

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]