Kudani järv
| Kudani järv | |
|---|---|
| Valgla maad | Eesti |
| Pindala | 9,5 ha, koos saartega 9,9 ha |
| Pikkus | 790 m |
| Kaldajoone pikkus | 2929 m |
| Suurim sügavus | 0,8 m |
| Koordinaadid | 59° 3′ 44″ N, 23° 29′ 45″ E |
  | |
Kudani järv ehk Nåtan (ka Güddnäs) on järv Lääne maakonnas Noarootsi vallas Kudani külas. Järv jääb Vööla-Kudani sihtkaitsevööndisse. Järvest umbes 1 km ida poole jääb Vööla meri, umbes 1,2 km loode poole jääb Läänemeri.
Kudani järv on mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m. Järve kaldajoone pikkus on 2929 m[1].
Veerežiim[muuda | muuda lähteteksti]
Kudani järv kuulub Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonda.[1] See on looduslikult kiiresti vananev veekogu.[2]
Kudani järv on soolatoiteline mageveeline rannikujärv, mille vesi paistab põhjani läbi (0,8 m), olles seega väga madal veekogu.[1] Sealne pH-tase on madalam kui paljudes teistes rannikujärvedes, samuti oli hapnikuküllastus normaalne. Lahes on rohkelt lahustunud orgaanilist ainet ja lämmastikku.[2]
Elustik[muuda | muuda lähteteksti]
Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]
Lahes vohab rohkelt kaldaveetaimestikku, mistõttu on suur osa järve nõost kinni kasvanud. Näiteks on esindatud harilik pilliroog (Phragmites australis) ja lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), millest viimane on arvatud Eesti looduskaitse III kategooriasse. Veesisene taimestik on aga liigivaene. Kõige arvukamalt leidub mändvetikaid (Charophyta), samuti vesiherneid (Utricularia vulgaris) ja kamm-penikeeli (Potamogeton pectinatus, ka Stuckenia pectinata).[2]
Kalastik[muuda | muuda lähteteksti]
Veekogu kalastik on võrdlemisi liigivaene: 2011. aastal läbi viidud kontrollpüügist leiti nelja liiki kalu: kokresid (Carassius carassius) ja hõbekokresid (Carassius gibelio), särgi (Rutilus rutilus) ja hauge (Esox lucius), kellest viimane oli Kudani järve kõige arvukam liik.[2]
Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Kudani järv (keskkonnaregistri kood VEE2038400[1]) kuulub Silma looduskaitsealale, mille eesmärk on kaitsta rahvusvahelise tähtsusega veelinde ning nende rände- ja pesitsuspaikasid. Lisaks soovitakse tagada poollooduslike koosluste ja rannaniitude säilimine. Ühtlasi kuulub territoorium Väinamere linnuala (keskkonnaregistri kood EE0040001) ja Väinamere loodusalana (keskkonnaregistri kood EE0040002) Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustikku.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Keskkonnaportaal (s.a.) Kudani järv / Nåtan. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8376073.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Ott, Ingmar jt (2012). Rannikujärvede uurimiste tulemused. – Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Keskkonnaamet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.