Konstantinoopoli konverents
Konstantinoopoli konverents (türgi keeles Tersane Konferansı ehk nii-nimetatud "laevatehase konverents", Tersane Sarayı ehk "Laevatehase Palee" järgi) peeti imperiaalsete Euroopa suurriikide (Ühendkuningriik, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Austria-Ungari ja Itaalia) vahel Osmanite riigi pealinnas Kostantiniyyes (tänases İstanbulis) ajavahemikul 23. detsember 1876 kuni 20. jaanuar 1877. Konverents järgnes Hertsegoviina ülestõusule 1875. aasta aprillis ning Bulgaarias toimunud Aprilli ülestõusule 1876. aasta aprillis. Suurriigid leppisid kokku poliitiliste reformide projektis nii Bosnias kui ka suure bulgaarlaste enamusega territooriumitel Osmanite valitsemise all.
Osalised[muuda | muuda lähteteksti]
Suurriike esindasid konverentsil vastavalt:
- Suurbritannia ja Iirimaa: lord Salisbury ja Sir Henry Elliot;
- Saksamaa keisririik: parun Karl von Werther;
- Venemaa keisririik: krahv Nikolai Ignatjev (ajalooline õigekiri Nicolai Ignatieff);
- Prantsuse vabariik: krahv Jean-Baptiste de Chaudordy ja krahv François de Bourgoing;
- Austria-Ungari: parun Heinrich von Calice ja krahv Ferenc Zichy;
- Itaalia kuningriik: krahv Luigi Corti.