Kollane karikakar
| Kollane karikakar | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Perekond |
Karikakar Anthemis |
| Liik |
Kollane karikakar |
| Binaarne nimetus | |
|
Anthemis tinctoria L. | |
Kollane karikakar (Anthemis tinctoria L.) on korvõieliste sugukonda karikakra perekonda kuuluv taimeliik.
Rahvapäraselt nimetatakse kollast karikakart ka kui harakaninn, karakagara, koldsed ärtsmed ja kollane kanapasalill.
Kollane karikakar on Eestis tavalisem kui valge karikakar, eriti Põhja-Eestis.[1]
Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Maa-alune osa[muuda | muuda lähteteksti]
Kollane karikakar on kahe- või mitmeaastane rohttaim.[2] Taime risoomil on palju narmasjaid ja harunevaid lisajuuri.[3]
Vars[muuda | muuda lähteteksti]
Kollase karikakra vars on kas tõusevas või püstises asendis ning kaetud lühikeste karvadega. Varsi on nii harunemata kui ülemises osas harunenud.[3] Varred võivad kasvada kuni 50 cm kõrguseks.[2]
Leht[muuda | muuda lähteteksti]
Lehed on sügavalt kaheli sulgjalt jagunenud. Lehed on tihedalt lühikeste karvadega kaetud vaid lehe alumisel küljel. Lehe ülaküljel võime leida ainult üksikuid karvu. Hõredama karvastuse tõttu on kollase karikakra lehed tumerohelised.[1] Taime alumisel küljel paiknevad tihedalt karvased rootsutud lihtlehed. Lehehõlmad on süstjad. Leheservad on terveservalised või vahel üksikute saagjate või sügavamate sisselõigetega. Lehtede pikkus on kuni 7 cm ja laius kuni 4 cm.[3]
Õis[muuda | muuda lähteteksti]
Karikakarde õied on üpris väikesed ja nad on koondunud suuremasse korvõisikusse, mille läbimõõt on kuni 4 cm. Nende õisikud koosnevad kahesugustest õitest. Õisiku keskel on kollased putkõied, kus on olemas nii tolmukad kui emakad ja seetõttu nimetatakse neid mõlemasugulisteks õiteks. Õisiku serval asuvad pikad lamedad tumekollased keelõied. Kuna tolmukad on nendes oma algse ülesande kaotanud, nimetatakse neid ühesugulisteks emasõiteks.[1]
Vili[muuda | muuda lähteteksti]
Viljaks on 2 mm pikkused seemnised, mis on tume- või kollakaspruunid. Ristlõikes on nad rombikujulised ning tipul on kitsas kilejas ääris. Viljade valmimisaeg on septembris.[3]
Taime kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]
Kollane karikakar on levinud peaaegu kogu Euroopas, eriti massiliselt Skandinaavias. Eestis on see taim levinum kui valge karikakar, eriti Põhja-Eestis. Kollane karikakar kasvab enamasti umbrohuna ristiku- ja kesapõldudel. Samuti võime teda näha kruusastel teeservadel ja metsalagendikel, harva ka looduslikel rohumaadel, aasadel.[1]
Kasvatamine ja paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kollane karikakar tuleb istutada võimalikult päikselisse kasvukohta. Taim eelistab liivast, vett läbilaskvat pinnast, kuid võib kasvada ka kruusases ja kivises pinnases. Taim on vähenõudlik ning talub ka põuda. Kollane karikakar õitseb juulist septembrini.[4]
Taim paljuneb seemnetega isekülvi teel, kuid võib levida ka vegetatiivselt risoomi abil, kui mullaharimisel juured tükelduvad.[2]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Üldine kasutusala[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi kollast karikakart peetakse põlluumbrohuks, sobib ta oma kaunite õisikute tõttu väga hästi iluaedadesse. Õitsemise ajal on taim väga dekoratiivne ning sobib hästi lõikelilleks.[3]
Kollase karikakra iseloomulik lõhn peletab mitmeid putukaid, mistõttu saab taimest valmistada putukamürki, mida vanad eestlased oskasid ära kasutada.[1]
Kollase karikakra õisikust saab valmistada ka sidrunkollast värvainet, et riideid värvida. Seda on kasutatud sellel eesmärgil keskajast. On palju teisi aiataimi mis tekitavad kollast värvi, kuid kollast värvi karikakar on olnud värvijate eriline lemmik, sest isegi taime lehed annavad kollast värvi.[5]
Kasutamine meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]
Kollast karikakart on kasutatud ka ravimtaimena. Tervet taime kasutatakse, et maha suruda lihasspasme. Õitest või kogu taimest saab teha teed.[6]
Õisi kasutatakse näiteks teena maksa ja sapiteede puhastamiseks sapikivide korral.[4]
Taime lehti hõõrutakse putukahammustustele.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tartu Ülikooli LO. "Kollane karikakar". Vaadatud 22.04.2018.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Renata Sõukand, Raivo Kalle. "Kollane karikakar". Vaadatud 22.04.2018.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Tartu Ülikooli LO. "Kollane karikakar". Vaadatud 22.04.2018.
- ↑ 4,0 4,1 Karepa Ravimtaimeaed. "Kollane karikakar". Vaadatud 22.04.2018.
- ↑ "Golden marguerite". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.04.2018. Vaadatud 22.04.2018.
- ↑ 6,0 6,1 "Anthemis tinctoria". Vaadatud 22.04.2018.