Kindel kõneviis

Allikas: Vikipeedia

Kindel kõneviis ehk indikatiiv on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Seda kasutatakse tavaliselt siis, kui väljendatavat tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärgiks on väite edastamine.

Eesti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindlal kõneviisil tunnus puudub.

Kindla kõneviisiga on tegemist siis, kui lauses on olemas indikatiivne verbivorm ja puuduvad muudele modaaltähendustele osutavad vormivahendid.

Nt Mari sõi pannkooke. Sõidan rattaga.

Kasutades erinevaid keelelisi vahendeid (lekseeme, sõnajärge jms), saab kindla kõneviisi abil väljendada ka teistele kõneviisidele omaseid tähendusi:

  • ebareaalne tegevus: Pidin peaaegu nutma hakkama.

Vrd tingiv kõneviis: Oleksin peaaegu nutma hakanud.

  • teate vahendatus: Tiina ütles, et Tõnu on juba kooli läinud.

Vrd Kaudne kõneviis: Tiina ütles, et Tõnu olevat kooli läinud.

  • käsk: Selle pluusi pesed sa nüüd kohe ära!

Vrd käskiv kõneviis: Pese see pluus kohe ära!

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 34.
  • Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 281.