Kasutaja:Uljana Makarova/Bosnia ja Hertsegoviina rahvastik
Bosnia ja Hertsegoviina rahvastiku iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviina asub Euroopa lõunaosas. Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjast, läänest ja lõunast Horvaatia, idast Serbia ning kagust Montenegroga.
Riigi rahvaarv ja selle muutus. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviina rahvaarv on hinnanguliselt 2013. aasta seisuga 3 753 038 inimest, selle näitaja järgi on Bosnia ja Hertsegoviina 120.kohal maailmas.[1]
Laste osatähtsus Bosnia ja Hertsegoviina rahvastikus on väike - 14%, vanurite osatähtsus 12,9%. Selles riigis on vavanev rahvastik. Bosnias ja Hertsegoviinas on ülekaalus naised (95 meest/100 naist).[1] Sündimus on madal (8.92‰, 211. koht maailmas), suremus on kõrge (9.53‰, 57. koht maailmas.[1] Loomulik iive on väike (-0,61‰). Keskmiselt sünnitakse 1.25 last naise kohta (218. koht maailmas).[1] Bosnia ja Hertsegoviinaa inimeste keskmine oodatav eluiga on 76.12 aastat (86. koht maailmas), sh meeste keskmine oodatav eluiga on 73.13 aastat ja naiste oma on 79.34 aastat.[1]Migratsiooni saldo on 0, migratsioon on tasakaalustud.[1] Riigi rahvaarv peaaegu ei muuta (-0,1% aastas).[1] Bosnia ja Hertsegoviina on demograafilise ülemineku IV etapil. Riigi rahvastikupoliitika peab olema suunatud sündimuse vähenemisele.
Rahvastiku paiknemine. Linnastumine.[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviina rahvastiku keskmine tihedus on kõrge (90,30 in/km2)[2], sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Costa Ricas ja Malaisias. Suur rahvastiku tihedus on riigi lääneosas ja kaguosas, aga väike rahvatiku tihedus on riigi põhjaosas. Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised, loodeosa künklik ning kirdeosa tasasema pinnamoega. Massiivi lääneosas on levinud tugevasti karstunud lubjakivilavad rohkete koobastega. Riigi sisemaal valitseb mõõdukas kontinentaalne kliima, mida iseloomustavad kuumad suved ning külmad, lumised talved. Bosnia ja Hertsegoviina lõunatipus valitseb vahemereline kliima. Linnades elab 49% kogu rahvastikust (2010), sellega on linnastumise tase keskmisest madalam. Selletõttu linnastumise tempo on aeglane – 1,1% aastas. Suurema rahvaarvuga linnad 2011 aasta seisuga on Sarajevo (389 tuhat).[1] Sarajevo on Bosnia ja Hertsegoviina pealinn. Ta asub Miljacka jõe orus.