Kasutaja:KristinLiias/liivakast
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Laanemetsi liigitatakse Eestis kaheks - liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamjaolt Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Metsatüübi rinded[muuda | muuda lähteteksti]
Puurinne[muuda | muuda lähteteksti]
Laanemetsade puurindel on üldiselt domineerivaks liigiks kuusk, kuid see võib ka asenduda hariliku männi, arukase, hariliku tamme või hariliku haavaga. Seal kasvavad ka Eesti rekordpuistud, nii kõrguse kui ka tagavara mõistes. Looduslik laanemets on pea alati segamets, enim on kuusikuid, kuid on ka männikuid ja kaasikuid. Valitsevad kuusikud on hea tootlikuse ja kasvuga, mis teeb nad ideaalseks valikuks
metsanduseks.
Põõsarinne[muuda | muuda lähteteksti]
Laanemetsade põõsarinne on võrdlemisi hõre, sest puurinne on väga kõrge ja tihe ning muudab metsaaluse ala suhteliselt hämaraks. Põõsarindest on esinduslikumad liigid harilik sarapuu, harliik pihlakas ja paju. Kohati võib leida ka harilikku paakspuud, kuslapuud, ja harilikku lodjapuud ehk leedrit.
Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Lõuna-Eestis. Laanemetsa tüüpi kultuurpuistuid leidub ka endistel põllumaadel, nende hulgas umbes viiendik on männikud, kohati lehisepuistud[1].
Laanemetsade dominantliigiks on kuusk, vähem kasvab haaba, kaske jt. Alustaimestu on sageli liigirikas, sagedaimateks liikideks on jänesekapsas ja sinilill.
- ↑ Arold, I. (2004). Eesti maastikuline liigestatus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 61