Harilik lodjapuu
 |
See artikkel räägib puuliigist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Lodjapuu (perekond); Mika Waltari romaani kohta vaata artiklit Õispuu (romaan) |
| Harilik lodjapuu | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Viburnum opulus L. |
Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) on muskuslilleliste sugukonda kuuluv põõsaliik, Eestis pärismaine.
Rahvasuus tuntakse teda ka õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu nime all.
Sisukord |
Süstemaatika [muuda]
Erinevates süstemaatikates liigitatakse harilikku lodjapuud kas muskuslilleliste või kuslapuuliste sugukonda.
Morfoloogia [muuda]
Harilik lodjapuu on heitlehine 2,5 – 4 m kõrgune põõsas.
Viietised õied paiknevad suurtes lamedates kännastes, mille servmised õied on sageli suuremad ja steriilsed. Värvuselt rohekas- või punakasvalged.
Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad.
Harilikul lodjapuul on ümmargused kuni munajad vastakud sõrmroodsed lihtlehed, pealt on lehed paljad, alt pehmete karvadega kaetud. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti.
Võrsed on algul hallikasvalkjad, punaka varjundiga ning roostevärvi pragudega, kandilised. Rohkelt harunevad vanemad oksad on hallid ja pikirõmelised.
Levila [muuda]
Levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasia lääneosas, Altai mäestikus ja Põhja-Aafrikas. Eestis pärismaine ja sage.
Kasvukoht [muuda]
Kasvab salu- ja lodumetsades, puisniitudel, harvem laanemetsas. Eelistab viljakaid ning niiskemaid muldi.
Kasutamine [muuda]
Harilikust lodjapuust on aretatud mitmeid dekoratiivvorme, mida kasutatakse ohtralt haljastuses. Lodjapuud hinnatakse nii tema kaunite, mai lõpul - juunis puhkevate õite kui ka sügisel värviliste lehtede ja punaste viljade tõttu. Põõsas on külmakindel, talub hästi heitgaase ja tahma.
Mahlast saab ilusat telliskivipunast toiduvärvi.
Marjad sisaldavad palderjanhapet ja eeterlikku õli, C-vitamiini, invertsuhkrut (fruktoosi ja glükoosi segu). Vilju on tarvitatud toiduks. Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina verejooksude, eriti emakaverejooksu korral. Noortest võsudest tehakse vanne nahahaiguste, vistrike ja sügeliste puhul.
Septembris valmivad ja rohkesti C-vitamiini sisaldavad viljad, on toiduks paljudele lindudele, kes aitavad ka seemnetel levida, näiteks tihased, varblased, siidisabad.
Välislingid [muuda]
- Harilik lodjapuu toiduks ja terviseks
- Külm ja kuum parandavad lodjapuu marjade maitset
- Lodjapuu on hinnatud marjataim
