Kasutaja:HenrikTamm/Aknahaldur
Aknahaldur on süsteemi tarkvara, mis loob platvormi lisanduvale tarkvarale ja kontrollib graafilises kasutajaliideses läbi akende süsteemi akende kujundust ja paigutust.[1]Aknahaldurite peamiseks disaini ülesandeks on aidata luua sobiv töölaua keskkond. Osad aknahaldurid on loodud selge eristusega akende süsteemi ja aknahalduri vahel. Sisuliselt iga akende põhine graafiline kasutajaliides kasutab mingisugust aknahaldurit, kuigi iga näite töö erineb mingil moel teistest ning kujuneb välja omamoodi üles ehitatud elementidest.[2]
Aknahalduriga seostatud funktsioneerivad elemendid on avamine ja sulgemine, minimeerimine ja maksimeerimine, akna liigutamine, suuruse muutmine ja jooksvate akende järje pidamine. Samuti ka akende kujundamine. Siiski eksisteerivad erinevad aknahaldurid enda tunnusjoontega ning kasulike funktsioonidega, milleks võivad olla näiteks programmide käivitid, tegumiread, töölaua ikoonid ja taustapildid.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene aknahaldurit kasutava kasutajaliidesega arvuti oli Xerox Alto, mis lasti välja aastal 1973. Xerox Alto kasutas aknahaldurit, mis kasutas akende kuhjamist ning see lubas akendel üksteist katta.[3] Dekaad hiljem jättis Xerox Alto järeltulija Xerox Star kuhjamise funktsiooni ning implementeeris mosaiikaknahaldamise ehk akende jaotamise kuvaril erineva suurustega akendeks, mis ei kata üksteist.[4]
Apple Mac OS oli esimene graafiline kasutajaliides, mis leidis suurema kaubandusliku tulu. Mac Os-i valdavalt kuhjavat aknahaldurit aitas realiseerida 2D graafika kogu QuickDraw, mis töötas klassikalise Mac OS-i operatsioonisüsteemi rakendusliidesena.
Aastal 1980 väljastati kuhjamise põhjal töötav aknahaldur GEM 1.1, mis lubas samuti aknate kattumist.[5] GEM on teatud tänu tema rollile peamise graafilise kasutajaliidesena Atari TOS operatsioonisüsteemiga arvutis Atari ST. Samuti osutus GEM populaarseks populaarseks aknahalduriks Microsoft Windowsile eelnevale MS-DOS operatsioonisüsteemile. Apple´i poolt esitatud kohtuasja tagajärjel pidi GEM loovutama aknahalduri kuhjamise omadused ning muutuma mosaiikaknahalduriks(GEM 2.0).[6]
1985-ndal aastal väljastatud Amiga OS operatsioonisüsteem sisaldas endas aknahaldurit Intuition, mis kujunes esimeseks näiteks komposiitaknahaldurist. Intuition oli võimeline tuvastama aknaid või osa akendest, mis olid kaetud ning neid aknaid, mis olid esipildil selgelt nähtavad. See lasi Intuitionil värvida ja kuvada vaid seda osa, mis vajas värskendust. Intuitioni väljendus komposiitaknahaldurina seisnes selles, et rakendustel oli võimalus taotleda osa mälu bittrasteri joaks väljaspool käesolevat kuvandi välja ning seejärel kasutades bit blit-e, teisisõnu bittrastereid tõeväärtusfunktsiooni läbi kombineerivaid operatsioone, ehitas Amiga aknasüsteem nendest rakenduste bittrasteritest ühendi koos nuppude ja liuguritega, kuvandi mälus, ilma vajaduseta uuesti joonistada nende rakenduste bittrastereid. Intuition oli ka ettenägelik kasutaja valikutes, kuna süsteem suutis mõista osuti paigutust üle teiste elementide kuvaril ning seega suutis rahuldada peaaegu mitteeksisteeriva ooteajaga.
Aastal 1988 Microsofti ja IBM-i koostöö läbi loodud Presentation Manager sai peamiseks kestaks OS/2 operastioonisüsteemis, kuigi esimese versioonina vaid käsurealiidesenda. OS/2 loodi järeltulijaks DOS operatsioonisüsteemidele. Kuid peale Windows 3.10´e edukust loovutas Microsoft selle projekti ning keskendus Windowsile. Microsofti projekt OS/2 tuleviku-versioonist muutus Windows NT-ks ja ning IBM asendas käsuinterpretaatori stiilis Presentation Manageri akende põhise objekt-orienteeritud Workplace Shell-iga, mis tuli välja koos OS/2 2.0-ga.[7]
Erinevat tüüpi aknahaldurid[muuda | muuda lähteteksti]
Kuhjuvad aknahaldurid[muuda | muuda lähteteksti]
Aknahaldurid, mis kasutavad üle üksteise asuvaid aknaid ja ei ole komposiitaknahaldurid on kuhjuvad aknahaldurid, kuigi on võimalik, et küik ei kasuta sama meetodeid. Kuhjuvate aknahaldurite eripära on üksteist katvad aknad, mis saavutatakse taustal olevaid aknaid enne joonistades. Muutuseid tehes on tihtipeale vaja aknad uuesti kuhjata ning see nõuab teatud juhtudel uuesti joonistamist. Mõne lihtsama probleemi korral, näiteks ühe taustaplaanil asuva akna esiplaanile tuues ei ole vaia kõiki aknaid uuesti joonistada ning piisab vaid käsitletava akna uuesti joonistamisest.[8]
Mosaiikaknahaldurid[muuda | muuda lähteteksti]
Mosaiikaknahaldurid joonistavad kõik ekraanile aknad ilma kattumiseta üksteise kõrvale, kohale ja alla. Üks mosaiikaknahaldurit kasutav operatsioonisüsteem oli Microsoft Windows 1.0.[9]
Komposiitaknahaldurid[muuda | muuda lähteteksti]
Komposiitaknahaldurid võtavad juba loodud ja joonistatud aknad, kombineerivad need ning seejärel kuvavad erinevates kahe- ja kolmedimensioonilistes keskkondades. Rohkem arenenud mosaiikaknahaldurid pakuvad hulganisti võimalusi väljanägemise ning selle kujundamise osas, tihtipeale koos visuaalsete efektidega.[10]
Dünaamilised aknahaldurid[muuda | muuda lähteteksti]
Dünaamilised aknahaldurid annavad võimaluse vahetada kuhjuva aknahalduri ja mosaiikaknahalduri vahel.
Aknahaldurite funktsioonid ja omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Loend erinevatest funktsioonidest ja omadustest mis võivad erinevatel aknahalduritel esineda.
| Akende ühendamine | Akende ühendamine võimaldab osadel aknahalduritel mitu erinevat aplikatsiooni samade raamide sisse grupeerida. |
| Arvutihiire fookus | Arvutihiire fookus määrab ära kuidas osuti mõjutab sisendi fookust aknahalduris ning milline osa graafilisest kasutajaliidesest on valitud sisendiks ja peab reageerima osuti liikumisel üle kuvari. |
| Arvutihiire koolutamine | Arvutihiire koolutamine paigutab hiire automaatselt aplikatsiooni akna keskele selle avamisel. |
| "Autohide" funktsioon | "Autohide" funktsioon lubab menüüribal peituda, kui osuti on ekraani äärest eemale liigutatud. |
| Fookuse varastamine | Fookuse varastamine võimaldab aknal, mis ei ole fookuses järsult omandada fookust ning varastada eelmiselt fookuses olnud aknalt kasutaja sisendit. |
| Ikoniseerimine | Ikoniseerimine võimaldab jooksvaid aplikatsioone minimeerida töölaua ikooniks menüüribale ja muudele seadetele. |
| Juurmenüü | Juurmenüü avaneb, kui juuraken või töölaua taustapilt on valitud. |
| Kiirteed | Omadus, mis võimaldab kasutajal paigutada kiirteid juurmenüüsse või töölauale, mis annavad kiiret juurdepääsu kindlatele aplikatsioonidele. |
| Klaviatuuri ekvivalents | Omadus, mis võimaldab klaviatuuril replikeerida arvutihiire funktsionaalsust. |
| Kontekstimenüü | Kontekstimenüü või sisumenüü ilmub kui töölaua osa peal on tehtud alternatiivne sisend(näiteks arvutihiire parema nupu vajutamine). |
| Menüüriba | Menüüriba võimaldab aplikatsioonide käivitamist menüü kaudu ning sisaldab tihtipeale start-nuppu, tegumiriba ja süsteemisalve. |
| Menüü paneel | Menüü palneel võimaldab aplikatsioonide käivitamist menüü kaudu ning sisaldab tihtipeale stardinuppu, tegumipaneeli ja süsteemisalve.Menüü paneel on essentsiaalselt sama, mis menüüriba, kuid ilmub pigem paneelina kui ribana. |
| Mitu töölauda | Omadus, mis võimaldab mitut juuraknaga töölauda. See vähendab korralagedust juuraknal, sest aplikatsioonid saavad joosta mitmel erineval töölaual. |
| Stardinupp | Tihtipeale menüüribal asuv nupp, mis annab juurdepääsu menüüprogrammidele. |
| Teavitusala | Teavitusala on ala töölaual, mis kuvab ikoone süsteemi ja programmide omadustele, mis ei oma töölaual akent. Teavitusala sisaldab ikoone, mis teavitavad kasutajat olukorra informatsioonist ning annavad teavitusi. Samuti on teavitusalas tihtipeale kell. |
| Tegumiriba | Tegumiriba näitab kõiki jooksvaid aplikatsioone, ka neid, mis on minimeeritud. Tegumiriba võib võimaldada ka fookuse vahetamist aplikatsioonide vahel. Mõnel juhul asub tegumiriba menüüribal. |
| Tegumipaneel | Tegumipaneem omab sama funktsionaalsust nagu tegumiriba, kuid on riba asemel paneeli kujul esitletud. |
| Tiitliriba | Tiitliriba on akna dekoratsioon iga akna kohal, mis kuvab aplikatsiooni, kausta või dokumendi nime. Tiitliriba võib sisaldada ka tiitliriba nuppe. |
| Tiitliriba nupud | Nupud tiitliribal, mis võimaldavad minimeerimist, maksimeerimist ning akna sulgemist, vahel ka kinnirullimist. Mõned aknahaldurid võivad kuvada neid nuppe tiitliriba asemel tegumiribal või tegumipaneelil. |
| Töölaua taustapilt | Omadus, mis võimaldab omada töölaua juuraknas taustapilti. |
| Tööülesande vahetamine | Erinevad aknahaldurid võivad pakkuda omadusi, mis võimaldavad kasutajal muuta hetkel fokuseeritud aplikatsiooni. Erinevad võimalused on
|
| Virtuaalne töölaud | Omadus, mis võimaldab töölaual olla suurem, kui ekraan. |
| Ääred | Ääred on dekoratiivne osa aplikatsiooni akendel, mida kasutavad osad aknahaldurid. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Window manager definition".
- ↑ "window manager Definition from PC Magazine Encyclopedia". www.pcmag.com.
- ↑ Lineback, Nathan. "The Xerox Alto". toastytech.com.
- ↑ Lineback, Nathan. "The Xerox Star". toastytech.com.
- ↑ Lineback, Nathan. "GEM 1.1 screenshots". Toastytech.com.
- ↑ Lineback, Nathan. "GEM 2.0 Screen Shots". Toastytech.com.
- ↑ "OS/2 History".
- ↑ "How-to: Picking a Window Manager in Linux". Engadget.
- ↑ "Tiling Window Managers". mnemonikk.org.
- ↑ "Desktop Window Manager". Msdn2.microsoft.com.