Kapitooliumi muuseumid

Allikas: Vikipeedia

41.8930555612.4825

Kapitooliumi muuseumid
Musei Capitolini
Palacio Nuevo.JPG
Palazzo Nuovo (Uus palee)
Asutatud 1536
avati publikule 1734
Asukoht Rooma, Itaalia
Aadress Piazza del Campidoglio 1, 00186 Rooma
Liik Kujutav kunst ja arheoloogia
(Antiik-Rooma, Renessanss, Barokk)
Külastajaid 452 232 (2008)

Kapitooliumi muuseumid (itaalia keeles Musei Capitolini) on mitu Itaalias Roomas Kapitooliumi künkal asuva Kapitooliumi väljaku (Piazza del Campidoglio) ääres paiknevat kunsti- ja arheoloogiamuuseumit. Muuseumid asuvad kolmes Michelangelo Buonarroti poolt 1536. aastal kavandatud trapetsikujulist keskväljakut ümbritsevas palees. Muuseumi ajalugu ulatub tagasi aastasse 1536, kui paavst Sixtus IV kinkis Rooma rahvale antiiksete pronksskulpuuride kogu, mis paigutati Kapitooliumi künkale.[1] Sellest ajast alates on kogu suurenenud ning praeguseks on selles arvukalt Antiik-Rooma skulptuure, hauakirju ja muid esemeid; keskaja ja renessansiaja kunstikogud; kalliskivide, müntide ja muude esemete kogud. Muuseumid kuuluvad Rooma linnavalitsusele.

Ehitised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kapitooliumi muuseumid koosnevad Kapitooliumi väljakut ümbritsevast kolmest põhihoonest, mis on omavahel ühendatud platsialuse maa-aluse galeriiga. Kapitooliumi muuseumite kolm põhihoonet on:

  • Palazzo Senatorio (Senati palee) – ehitatud 12. sajandil ja muudetud vastavalt Michelangelo kavanditele;
  • Palazzo dei Conservatori ("Kuraatorite" palee) – ehitatud 16. sajandi keskpaiku ja rekonstrueeritud Michelangelo poolt;
  • Palazzo Nuovo (Uus palee) – ehitatud 17. sajandil, järgides platsi vastasääres paikneva Palazzo dei Conservatori väliskujundust.
Kapitooliumi küngas – Michelangelo kavand. Étienne Dupérac gravüür, 1568.
Palazzo dei Conservatori on üks kolmest Kapitooliumi muuseumite põhihoonest
Uue palee suur saal

20. sajandi alul lisati muuseumikompleksile veel ka Palazzo dei Conservatori kõrvalasuv 16. sajandi Caffarelli-Clementino palee.

Väljaku keskel asub Marcus Aureliuse ratsamonumendi koopia, mille originaali hoitakse kohapeal muuseumis. Paljud antiikskulptuurid hävitati kirikuvõimude poolt keskajal; kuna seda skulptuuri peeti aga ekslikult keiser Constantinuse omaks, kes kuulutas kristluse riigiusuks, siis pääses see hävingust.

1997. aastal tuli vee ja niiskuse läbiimbumise tõttu sulgeda külastajatele Lapidaria galerii ja Palazzo dei Conservatori mõned ruumid; sajad skulptuurid viidi üle Rooma lõunaosas asuvasse Montemartini elektrijaama (tegutses 1890ndatest 1930ndateni), kus need valmistati ette väljapanekuks. Kogu hõlmab 400 rooma raidkuju, koos epigraafide ja mosaiikidega.

Väljapanek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mõningate allikate andmeil on tegemist maailma esimese avaliku muuseumiga (vt Rome - Duncan Garwood - Google Books)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]