Kai Luiga
| Kai Luiga | |
|---|---|
| Sündinud |
1. juuli 1946 Elva |
| Surnud | 8. veebruar 2017 (70-aastaselt) |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | tekstiilikunstnik |
Kai Luiga (1. juuli 1946 Elva – 8. veebruar 2017) oli eesti tekstiilikunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas aastal 1964 Elva Keskkooli, aastal 1969 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi ja aastal 1975 tekstiilikunsti erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Tema diplomitöö juhendaja oli Mari Adamson.[1]
Ta töötas aastatel 1975–79 kunstnikuna tehases Areng. Aastatel 1980–87 ja 1989–2000 töötas ta Tartu Ülikooli kaunite kunstide osakonna rahvakunsti kabineti lektorina. 2002–03 oli ta Tartumaa Muuseumi muuseumipedagoog ja aastast 2003 vabakutseline kunstnik.[2]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on loonud peamiselt põimevaipu või gobelääne, milles seostas rahvuslikke ja moodsaid vormivõtteid. Tema töid leidub paljudes ühiskondlikes hoonetes.
Isikunäitused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1987 "Kai Luiga vaibad & Marget Tafeli keraamika", Tartu Kunstimuuseum
- 2000 "Põimumine", Rahvusooperi Estonia talveaed (koos Kersti Pukiga)
- 2001 "Meenutades", Tartu Ülikooli raamatukogu ja Tartumaa muuseum
- 2001 "Tekstiilid", Kastellaanimaja galerii, Tallinn[2]
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
Kai Luiga oli aastast 1981 Eesti Kunstnike Liidu liige ja aastatel 1987–89 Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimees. Aastatel 1993–2014 kuulus ta Eesti Tekstiilikunstnike Liitu.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli maali- ja teatrikunstnik August Luiga (1906–1985).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Sirp 17.02.2017
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Sigrid Huik, Maasike Maasik, Aet Ollisaar, Tiina Puhkan "Eesti tekstiilikunst 1915–2015“ Eesti Tekstiilikunstnike Liit, 2015. ISBN 9789949385751
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996