Kaaspigmendid

Allikas: Vikipeedia

Kaaspigmendid[1] (nimetatud ka kui antennpigmendid[viide?], lisapigmendid[viide?]; inglise accessory pigments) on valgust neelavad pigmendid, mida on leitud paljude autotroofide kloroplastidest ja tsüanobakteritest.

Fotosünteesi käigus kaaspigmentide poolt neeldunud energia edastatakse klorofüllile (täpsemalt a-klorofüllile). Kaaspigmentide hulka kuuluvad klorofülli vormid b, c ja d ning mitmed karotinoidid ja fükobiliinid. Mõned kaaspigmendid, eriti karotinoidid, toimivad ühtlasi antioksüdantidena.

Antotsüaanide kompleksid kaaspigmentidega mõjutavad tugevalt lillede õite värvust. Kaaspigmentideks on sealjuures mitmesugused orgaanilised ühendid, sealhulgas parkained ja kaneelhappe derivaadid, aga kõige sagedamini on kaaspigmentideks antotsüaanidele lähedased ühendid mõnest teisest flavonoidide klassist. Üksikult rakus esinedes ei anna kaaspigmendid mingit värvi, kuid kompkeksis antotsüaanidega võivad suurendada antotsüaanide püsivust ja oluliselt mõjutada nende pigmentomadusi. Nad nihutavad antotsüaanide neeldumismaksimumi valguse spektri pikalainelise osa poole. lma kaaspigmentideta sinist värvi õisi ei esineks ja õied oleksid kõik punased või lillad. Näiteks punased roosid ja sinised rukkililled sisaldavad sama antotsüaani ja rakumahla pH on rukkililleõies kõrgemgi kui roosiõied. Kuid antotsüaanide ja kaaspigmentideks olevate polüsahhariidide vahel tekkivad kompleksühendid tekitavad rukkililles sinise tooni. Isegi siis, kui rakumahla pH on 4,9, võib õis veel sinist värvi olla.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat. (1999)./üldtoim. Kull, R. Tallinn : TEA Kirjastus.
  2. Maarja Samel. Eesti taimede õievärvuste spekter Tartu Ülikool 2006, lk. 9