Kaanon D-duuris

Allikas: Vikipeedia
Teose 9 esimest takti. Bassihääles kordub kahetaktiline käik. Kolm ülemist häält esitavad meloodiat kaanonis.

Kaanon D-duuris (ka "Kaanon re-mažooris" või "Kaanon ja gigue kolmele viiulile ja basso continuo'le", saksa keeles "Kanon und Gigue für 3 Violinen mit Generalbaß") on Saksa barokkhelilooja Johann Pachelbeli teos. Lugu on mitmehäälne ning kogu aeg samade akordide taustal.

Algselt kirjutati pala kolmele viiulile ja basso continuo'le, sellele järgnes gigue samas helistikus. Koos teiste Pachelbeli ja teiste 17. sajandi ja varasemate heliloojate teostega jäi "Kaanon" sajandeiks unustusse ning avastati taas alles 20. sajandil. Esmakordselt avaldati see 1919. aastal. Mõne aastakümne pärast muutus teos ülipopulaarseks. Tänapäeval mängitakse seda sageli pulmades ja kasutatakse klassikalise muusika antoloogiates koos taoliste barokkteostega nagu Johann Sebastian Bachi "Aaria orkestrisüidist nr 3". "Kaanonist" on tehtud arvukalt töötlusi.

Taustaakordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

D-duur, A-duur, h-moll, fis-moll, G-duur, D-duur, G-duur, A-duur. Siis jälle algusest. Lõpeb D-duuris.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]