Kõrgislandi keel

Allikas: Vikipeedia

Kõrg-islandi keel (Háfrónska) on tehiskeel, mille loojaks on belglane Jozef Braekmans ja selle eesmärgiks on kaotada kaasaegsest islandi keelest laensõnad. Selle keele looja kirjeldab keele sõnavara kui juba olemasolevate islandi neologismide ja Braekmansi enda poolt loodud neologismide “ultrapuristlikku” kompilatsiooni. Kuigi keelel ei ole ametlikku staatust ja see on peaasjalikult ühe väikese inimgrupi - ‘nýyrðaskáld’ - projekt, millega püütakse luua välismõjudest vaba islandi keelevorm, on keel saavutanud mõningast tähelepanu Islandi avalikkuse seas tänu massiteabevahenditetele. Keelel ei ole Islandis ametlikku staatust.

Nimi ja sümbolism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keel on saanud oma nime "høgnorsk" keele (kõrg-norra keel) järgi, mis on Nynorsk keele (uus-norra keel) konservatiivne vorm. Teine element "frónska" on tuletatud sõnast "frón", mis on Islandi luuleline nimi ja seda kasutati Maa ühe nimena "Proosa Eddas". Braekmans mainis seda nime esmakordselt 23. novembril 2003. aastal uudisegrupis is.islenska. Enne seda viitas ta sellele, kasutades kas sõna 'frónska' või 'Hyper-Icelandic'.

Ultrapurism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrg-islandi keeles rõhutatakse peamiselt nähtust málgjörhreinsun (ultrapurism), mis on lingvistilise purismi kõige äärmuslikum vorm. See on jällegi looja isiklik termin, mis märgib seda, et kõike inimkeele abil väljendatut tuleb käsitleda kui puristliku sekkumise objekti, isegi pärisnimesid, geograafilisi nimetusi ja kemikaalide nimetusi. Vastavalt Braekmansile ulatuvad esimesed ultrapurismi märgid tagasi 19. sajandi Fjölnismennide keeleuuenduslike liialdusteni. Oma ajakirjas Skírnir tõlkisid nad isikunimed nagu 'Robert Peel' ja 'John Russell' vastavalt Hróbjartur Píll ja Jón Hrísill. Ka tõlgiti geograafilisi nimetusi: Góðviðra (Buenos Aires), Sigurborg (Kairo), Slettumannaland (Poola). Erinevalt olemasolevast islandi keelepoliitikast peetakse esmatähtsaks latinismide ja germanismide eemaldamist vanast keelest.

Kajastamine massiteabevahendites[muuda | redigeeri lähteteksti]

Projekt on pälvinud Islandil mõningast meediatähelepanu. Mõnedes Islandi ajalehtedes ilmus keele kohta artikkel, 1999. a. avaldas ajaleht DV leheküljelise intervjuu Braekmansiga tema keele teemal. 2005. a. novembris oli Islandi telekanalis Stöð 2 väike lõik antud projektist. Islandi raadiokanalil Rás 2 on iganädalane saade, mis tutvustab haruldasi islandi sõnu ning mõnikord on sõnade tähendust arvava mängu abil toodud keelde kõrg-islandi keele sõnu.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]