Islandi keel

Allikas: Vikipeedia
Islandi keele levila

Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.

Selle lähim sugulaskeel on fääri keel. Mingil määral saavad islandi keelest aru ka skandinaavia keelte (norra keel, rootsi keel, taani keel) kõnelejad.

Alates 13. sajandist on islandi kirjakeel muutunud üsna vähe. Seetõttu saavad tänapäeva islandi keele kõnelejad siiani enam-vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud saagade ja Eddade algtekstist. Enamik islandlasi loeb saagasid siiski tänapäeva kirjaviisis ning märkuste abiga.

Vana keelekuju nimetatakse vanaislandi keeleks, sageli ka vanapõhja keeleks, kuigi vanaislandi keel oli vaid üks selle murretest.

Islandi tähestikus on kaks vana tähemärki, mis puuduvad teistest ladinakirjalistes tähestikest: þ (þorn) ja ð (edh), mida hääldatakse nagu inglise täheühendit th vastavalt nagu sõnades thin (helitu häälik) ja this (heliline häälik).

Islandi tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

Islandi tähestikus on 32 tähte

 Aa Áá Bb Dd Ðð Ee Éé Ff Gg Hh Ii Íí Jj Kk Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Úú Vv Xx Yy Ýý Þþ Ææ Öö 


Tähed c (se), q (ku) ja w (tvöfalt vaff) ei ole islandi keelele omased, neid leidub vaid võõrsõnades. Täht z (zeta) islandi keelepildis enam ei esine. Selle koha on täielikult hõivanud s (es).

Keele puhtuse hoidmist peavad islandlased väga tähtsaks. Uute mõistete tähistamiseks leiutatakse omasõnad.

Islandi keelel ei ole erilisi murdeerinevusi.

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Islandi keele morfoloogia

Islandi keele morfoloogia sarnaneb grammatiliste kategooriate poolest teiste germaani keelte morfoloogiaga, kuid on oma arhailisuse tõttu tunduvalt keerukam.

Nimisõnadel on kääne, arv ja sugu. Omadussõnadel on kääne, arv, sugu ja võrdlusaste ning neil on nõrk käänamine ja tugev käänamine. Islandi keeles on ainult määrav artikkel, mis võib olla eraldi sõna või nimisõna osa (nagu teisteski põhjagermaani keeltes).

Tegusõnal on aeg, kõneviis, isik, arv ja tegumood. Tegumoed on aktiiv, passiiv ja mediaal (viimase olemasolu on vaidlusalune, sest selles tegumoes olevaid tegusõnu võib vaadelda ka leksikaalse rühmana). Lihtaegu on ainult kaks: olevik ja tulevik, kuid on ka liitajad, millest mõningaid võib osalt vaadelda aspektidena.

Nimisõna morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Islandi keele nimisõna

Islandi keele nimisõnad jagatakse kolmeks sooks: meessoost, naissoost ja kesksoost nimisõnadeks. Sooerinevused ilmnevad ka mitmuses. Käänamine oleneb soost, kuid ka ühest soost nimisõnad jagunevad mitmeks käändkonnaks.

Nimisõna paradigmas on neli käänet: nimetav, omastav, daativ ja sihitav. Need moodustatakse käändelõpu lisamise teel sõnatüvele. Mitmuses on olenemata soost daativi käändelõpp -um ja omastava käändelõpp -a.

Meessoo 1. tugeva käändkonna näiteks olgu sõna hestur 'hobune':

Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
Nimetav hestur hestar hesturinn hestarnir
Omastav hests hesta hestsins hestanna
Daativ hesti hestum hestinum hestunum
Sihitav hest hesta hestinn hestana

Tabeli vasakul poolel on sõna käänamine ilma artiklita, paremal poolel määrava artikliga. Umbmäärast artiklit islandi keeles ei ole.

Sarnaselt käändub i-tüveline meessoost nimisõna gestur 'külaline':

Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
Nimetav gestur gestir gesturinn gestirnir
Omastav gests gesta gestsins gestanna
Daativ gesti gestum gestinum gestunum
Sihitav gest gesti gestinn gestina

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]