Julius Elango

See artikkel räägib õpetajast; Julius Johannson oli ka autosportlase Julius Johansoni nimevariant

Julius Elango (aastani 1923 Julius Johannson; 13. detsember 1895 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 28. september 1976 Tallinn) oli eesti kooliõpetaja, karskustegelane ja ajakirjanik.

Ta lõpetas 1918. aastal Tartu Aleksandri Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1918–1925 Tartu Ülikooli õigus- ja filosoofiateaduskonnas.

Ta töötas 1919 Türil ja 1920–1922 Koerus koolidirektorina, 1922–1927 Eesti Karskusliidu instruktorina, 1927–1933 Eesti Õpetajate Liidu sekretärina ning 1935–1940 Kooli-Kooperatiivi ärijuhina. Eesti Vabadussõjalaste Liidu kultuurpoliitilise osakonna juht^[1].

Ta oli 1930. aastal asutatud Õpetajate Lehe omanik.^[2]

Tõlkis populaar- ja ilukirjandust (näiteks "Sipelgad ei alistu", 1959).

Ta oli aktiivne kalasportlane ja kalaspordi propageerija.

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Elango, Julius (toim.) 1924. Rahva lootus: käsiraamat õpetajaile, laste ja noorsoo karskustöö juhtidele. Tartu: Sõnavara.
Elango, Julius 1926. Meie õnne vaenlane: mis peab igaüks alkoholismist ja karskusküsimusest teadma? Tartu: Eesti Noorsoo Karskusliit, K. Mattiesen.
Elango, Julius 1926. Noorkarsklase joogid ja alkohol. Tartu: Eesti Õpetajate Karskuskasvatusliit, K. Mattiesen.
Elango, Julius (koost.) 1960. Õngemees kalavetel II.
Elango, Julius (koost.) 1967. Õngemees kalavetel III.
Elango, Julius 1971. Kalastaja käsiraamat. (Parandatud trükk 1978.)

↑ Punane särk muutub mustaks. Virumaa Teataja, 8. veebruar 1934, nr. 16, lk. 1.
↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2007. Vaadatud 15. aprillil 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)