Juan Gersón

Juan Gersoni maalitud lagi Tecamachalco kirikus, Puebla, 1562.

Juan Gersón (tegutses u 1562) oli 16. sajandil Mehhikos elanud põlisrahvusest maalikunstnik, kes tegutses Tecamachalcos, praeguses Puebla osariigis. Ta ristiti prantsuse teoloogi Jean Gersoni auks^[1].

Juan Gersón avastati alles 1962. aastal, kui rühm Mehhiko uurijaid leidis dokumendid tema tegevuse kohta. Algselt arvati, et ta oli Itaalias õppinud flaamlane, sest tema kunstnikukäekiri kandis mitmeid Põhjamaade renessansi jooni. Siiski näitas lähem uurimine, et Gersón oli ristitud põliselanik, kes esimese vallutusjärgse põlvkonna inimesena omandas euroopaliku maalimisstiili täiuslikult. Tema kompositsioonides on ära tuntud motiive renessansiaegsetelt Saksa puulõigetelt. Ent kunstnik muutis sageli eeskujude formaati ja kohandas need horisontaalsetest ristkülikutest vertikaalsetesse ovaalidesse, lisas värvid ja kontuurid. See näitab, kui hästi võisid kohalikud teise traditsiooni eeskujudesse süveneda kohalike orduvendade vahendusel, kes nii kunstnikena kui ka õpetajatena olid siiski asjaarmastajad, ja küündida Hispaanias tunnustatud kutseliste maalijate tasemele.^[2]

Juan Gersóni maalingud kaunistasid 16. sajandi Kesk-Mehhiko kabeleid. Teada on, et ta maalis Tecamachalco San Francisco kiriku lae, talle on stiili põhjal omistatud ka maalingud Epazoyucanis. Ta maalis Vana testamendi ja Ilmutusraamatu stseenid esmalt kohalikku päritolu puukoorest paberile (amate), seejärel kleepis need müüridele. Suure tõenäosusega kasutas ta eeskujudena Euroopast Uus-Hispaaniasse jõudnud piibliteemalisi puulõikeid. Värvitoonid maalinguis on säravad türkiis- ja helesinised (maiade sinine), erkpunased ja muldvärvitoonid, mis paistavad olevat võrreldes valmimisaastaga 1562 üldse mitte aja jooksul tuhmunud.

Tecamachalco 28 stseeni algavad Kaini ja Aabeli looga, järgnevad stseenid veeuputusest, Paabeli torni ehitamisest, Aabrahami ohvrist, Jaakobi unenäost, prohvet Hesekieli nägemusest taevase Jeruusalemma kohta ja Saalomoni templi põletusohvrialtarist. Kuus stseeni on Johannese Ilmutusraamatust^[3].