Paabeli torn

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on ehitisest; tõlkelastekirjanduse auhinnast vaata artiklit Paabeli Torni auhind

Pieter Brueghel vanem "Paabeli torni ehitus" (1563)

Paabeli torn oli Piibli järgi taevani ulatuv torn, mille tahtsid rajada tulevase Paabeli uhkeks muutunud asukad. Jumal vihastas nende kavatsuse peale ja segas ära ehitajate keeled, nii et need ühel päeval järsku enam omavahel kõnelda ei saanud, läksid laiali ning jätsid torniehituse pooleli.

Seda on kirjeldatud 1. Moosese raamatu 11. peatükis salmides 1–9: Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad. Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama. Nad ütlesid üksteisele: "Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi. Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli sideaineks. Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!" Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid. Ja Issand ütles: „Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!" Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata. Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal segas Issand ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.

Ajalooline tagapõhi[muuda | muuda lähteteksti]

Legendi Paabeli tornist on seostatud mitme ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle aluseks Babüloni tsikuraati nimega Etemenanki, mis oli algselt rajatud oletatavasti 2. aastatuhandel eKr[1]. Aegade jooksul on Etemenankit korduvalt purustatud ja jälle üles ehitatud.

Hilisemate kirjelduste järgi (seda on maininud ka Herodotos) oli tsikuraat seitsmekorruseline. Välistrepid viisid selle tippu, kus paiknes tempel, milles elas Babüloonia peajumal Marduk. Tellistest ehitatud hoone oli 91 meetrit kõrge ja selle põhi oli ristkülikukujuline. Seda on nimetatud maailmaimeks, ehkki Vana-Kreekast pärit seitsme maailmaime loendites seda tavaliselt ei mainita.

On võimalik, et Assüüria vallutuse järel Babüloni küüditatud heebrealased võtsid Etemenanki taastamisest osa ja sealtkaudu jõudis legend Paabeli tornist vanasse testamenti.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Antiigileksikon. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1985, lk 402

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]