Johannes Lepiksaar

Allikas: Vikipeedia

Johannes Lepiksaar (20. november 1907 Rakvere7. aprill 2005) oli eesti zooloog ja osteoloog, Eesti ökoloogilise etoloogia rajajaid.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1930 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna, töötas seejärel samas zooloogia instituudis assistendi ja 1939 Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi konservaatorina. Aastatel 1933–1937 uuris ja määras Lammasmäelt, Kuusalust ja mujalt Eestist leitud luid. 1941–1943 töötas ülikoolis õppejõuna.

1944. aastal põgenes Rootsi, kus töötas 1949–1972 Göteborgi loodusloomuuseumis. 1968. aastast Göteborgi Ülikooli filosoofia audoktor. Tema tegevusvaldkonda kuulusid terioloogia, ornitoloogia ja ihtüoloogia. Avaldanud töid ornitoloogia, ihtüoloogia ja fauna ajaloo alalt.

1990. aastast oli ta Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Masing, Viktor 1997. Johannes Lepiksaar. Akadeemia 12: 2630–2640.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]