Johannes Eglon
Johannes Eglon (29. mai/10. juuni 1836 Vastse-Nõo mõisavald, Nõo kihelkond, Tartumaa – 24. jaanuar/6. veebruar 1908 Vändra kihelkond, Pärnumaa) oli eesti haridustegelane, kurtide ja kurttummade õpetaja.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1859. aastal Cimze seminari Valgas ning täiendas end 1870. aastatel Saksamaal ja Šveitsis.
Erialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli aastatel 1859–1866 Kanepis ja seejärel 1866–1899 Vändras kooliõpetaja.
Aastatel 1866–1899 oli ta Vändra kurttummade kooli (esimene Eesti aladel) õpetaja ja 1894. aastani ka selle juhataja. Ta arendas Eestis esimesena kurtide õpetamise metoodikat, käsitles kurttummuse põhjusi ja ravi ning kurdi lapse kodust kasvatust.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Kurttumm, tema olu ja elu". K. Mattiesen. Tartu 1880
Rahvavalgustuslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli asutajaliige. Oli ka Pärnu ja Vändra kihelkonna kohalike seltside algatajaid ja juhte, muu hulgas asutas Vändra esimese laulu- ja mängukoori.