Jaunāmuiža mõis
|
See artikkel on Koivaliina kihelkonna mõisast; Krimulda kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond) ja Härgmäe kihelkonna mõisa kohta Annase mõis. |
.jpg)
Jaunāmuiža mõis (saksa keeles Adsel-Neuhof ka Frauenthal, läti keeles Jaunāmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Valka piirkonnas Zvārtava vallas Jaunāmuiža külas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis oli algselt osa Koivaliina mõisa valdustest, kuuludes Delwigitele. Selle esimeseks omanikuks sai Peter Delwig. Too müüs mõisa 25 600 taalri eest õuenõunik von Bergile, kes pidi selle aga Peteri vennale Axel Delwigile loovutama. Too pantis valduse aastal 1808 Magnus Johann von Scotusele, saades 33 250 taalrit. Too loovutas järgmisel aastal pandiõigused oma tütrele Johannale Biersonile, kes need omakorda aastal 1918 Alexander von Radinghile loovutas. Too sai aastal 1820 ka mõisa pärisomanikuks, pantides selle siis 40 000 rubla eest tollelesamale Johannale, kes enne Biersoni nime kandis, ent nüüdseks oli Keller. Aastal 1845 ostis tollelt 44 500 rubla eest mõisa August von Zoeckell ja see kujunes Zvārtava mõisa kõrvalmõisaks.[1]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 1/2 adramaad, sellele allus 195 mees- ja 201 naishinge.[2]
Aastal 1627 oli mõisa suurus 4 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 aga 4 ja 3/4. Aastal 1758 oli mõisa suurus 6 ja 1/2 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 5 ja 3/4 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal viis adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 45/80, lisaks allus mõisale 6 ja 8/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 348.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.