Jõgisoo (Järva)
|
See artikkel räägib Järva valla külast; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit Jõgisoo. |
| Jõgisoo | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
19,2 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
81 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
2268[3] |
| Koordinaadid | 59° 11′ N, 25° 51′ E |
  | |
 | |
Jõgisoo on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Ambla valda.
Jõgisoo elanike arv oli 1. jaanuari 2013 seisuga 108. Küla on esimest korda mainitud 1467. aastal. Küla pindala on 17 km2.
Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Jõgisoo küla paikneb suuresti valla keskel Ambla alevikust lääne poole, piirnedes Järva valla Raka, Kurisoo, Roosna, Rava ja Reinevere külaga. Ühist piiri on ka Tapa valla Räsna külaga. Küla läbib Ambla–Tamsalu maantee.
Halduskuuluvus[muuda | muuda lähteteksti]
1866. aastal kuulus Jõgisoo Roosna valda, 1892 – Nõmmküla valda, 1939 – Ambla valda, 1945 – Ambla külanõukokku 1991–2017 – taas Ambla valda, alates 2017 – Järva valda.
Küla ajalooline taust[muuda | muuda lähteteksti]
Praegune Jõgisoo küla territoorium on kujunenud osalise Roosna asunduse, Prümli ja Jõgisoo küla liitmisel. Prümli vallakooli asus 1869. aastal õppima rahvakirjanik A. H. Tammsaare. Prümlis käis ta koolis kolm aastat. Koolimaja täitis ka valla- ja kohtumaja ülesandeid ja koolmeister oli ka vallasekretär. Seetõttu oli kooli rehetoas ahju taga ka nn arestikamber. Prümli küla elanikud olnud väga musikaalsed, enamik neist mänguinud mingit pilli ja viiuleid osatud ka kohapeal teha. Prümli külas tegutses 1869. aastast keelpillikvartett: 2 viiulit, vioola ja tšello. Kvartett tegutses 1906. aastani. Jõgisoo küla keskel asuvad korrusmajad on ehitatud Nõukogude ajal tollase kolhoosi tööliste majutamiseks. Jõgisoo külas on hulgaliselt endisi kolhoosi tootmishooneid. Mõni neist on kasutusel siiani, kuid paljud on lagunemas.
Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
Jõgisoo külas asub 3,4 ha põhjaallikatest toituv Vanaveski paisjärv (Roosna-Alliku Vanaveski järv), mis taastati 1985. Vett lisandub ka kagukaldal kõrge kuusiku serval olevatest allikatest, kus mäenõlva kruusasest pinnasest niriseb selge vesi. Tegu on tüüpiliste langeallikatega, mis toituvad oosiliivades ja -kruusades olevast põhjaveest. Järvetaguses metsas näeme kõrge järsunõlvalise vallseljaku ehk oosi kõrval veel ka looklevat soiste kallastega ojasängi, kus vesi voolab vaid veerikkal ajal. Oja algab umbes 300 meetrit ida pool asuvatest ajutistest lätetest ning suubub Vanaveski järve. Veerikkal ajal saabki Jägala lisajõgi, Ambla ehk Albu jõgi alguse sealse metsa rüpest, muidu Vanaveski järvest.
Järve kaldal asuv mälestuskivi tähistab mitmete Kõrvemaa loodusobjektide, sealhulgas ka Jänijõe uhtlammimetsa avastaja Teet-Julius Luntsu (1902–1941) sünnipaika. Mitmekülgselt arenenud loodushuvilisena avaldas ta loodusteaduslikes väljaannetes üle 70 teadusliku artikli ja brošüüri “Vaatlusi kodukoha loodusest”. Osales Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Lehtmetsa-Risti osakonna töös ning aitas välja anda ajakirja Lõke.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 29.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
