Ambla

Allikas: Vikipeedia
Ambla

Elanikke: 299 (31.12.2011)[1]

EHAKi kood: 1250
Koordinaadid: 59° 12′ N, 25° 50′ E59.19222222222225.839166666667koordinaadid: 59° 12′ N, 25° 50′ E
Ambla (Eesti)
Ambla

Ambla on alevik Järva maakonnas, Ambla valla keskus. Ambla alevik asub Ambla jõe ülemjooksul Paide-Tapa maantee ääres.

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajandil asus Tallinn-Porkuni ja Paide-Rakvere teeristil kirikuküla, mis kujunes 19. sajandi teisel poolel kihelkonna-aleviks ja sellest sai kohalik majanduskeskus. Kihelkonnakirik valmis umbes 1270. aastatel ja pühitseti Neitsi Maarjale, kes oli Ordu peamine kaitsepühak. Ladina keeles Amplae Mariae - "Suursugune Maarja". Siit tuleneb ka Ambla tänapäevane nimi. Kiriku ümber mõne kilomeetri raadiuses asusid Lehtse, Pruuna, Kuru, Roosna mõisa ning kõrtsid.

Ambla kultuurielule pani aluse pastor Alexander Leopold Paulsenit, kes tegutses Amblas aastatel 1830-1876. Pastori eestvõttel asutati Amblas 1867. aastal meeskoor ning osaleti I üldlaulupeol 1869. aastal Tartus.

Ambla vallamaja on ehitatud 1893 aastal. Sajandivahetusel asutati Amblasse karskusselts "Sõudja" ja puhkpilliorkester. 1904. aastal valmis Tuletõrjeühingu Seltsimaja, kus hakati korraldama heategevuslikke pidusid. Tuntud oli Ambla Laulupäevad. 1909. aastal alustas tööd auru jõul töötav piimakoda ja selle lähedal oli ka toodangu müügiks kauplus. 25. august 1924. aastal avati Ambla Ühispank[2]. Tekkisid kartuliühisus, masinatarvitajate-, turba- ja munamüügiühisus ja mitmed teised ühisettevõtted. Amblas tegutses Põhja-Järvamaa Põllumeeste Konvent. 1922. aastal oli alevikus juba 97 elumaja, 1933. aastal 102. Samal ajal tegutses 500 elanikuga alevikus seitse väikest kauplust ja sama palju pisitööstusi, kus värviti ja vanutati riiet, kraasiti villa, pargiti nahka, jahvatati vilja, tehti rauatöid ja valmistati isegi piimapulbrit.

1917., 1922. ja 1927. aastal esitasid Ambla elanikud Järva maavalitsusele palve kuulutada Ambla omavalitsusõigusega aleviks, 1918. aastal Saksa okupatsiooni ajal tegutses Amblas alevivalitsus[3].

1932. aastal kirjutas Postimees nii:

Ambla piimapulbritööstus seisab. Möödunud aastal asutati Amblasse piimapulbritööstus, et varustada Tallinnas asuvat suuremat maiusainetetööstust. Kuigi see tööstus senise tegevuse puhul varemaltki tegevust katkestanud, on suudetud kaasa aidata siiski kohalikus ühispiimatalituses kooritud piima otstarbekohasemale kasutamisele ja sellega põllupidajaile täispiima eest saadava hinna suurendamisele. Nüüd on aga see piimapulbritööstus täielikult seisma jäänud ja nimelt maiusainetemaksu maksmapanemise tõttu, mis maiusainete tarvitamist ja seega ka piimapulbri kasutamist tunduvalt vähendanud.

1932-1933. aastal tegutses Amblas turg.

13. septembrist 1945. aastal muudeti Ambla alevik linnatüüpi aleviks. 1979. aasta seadlusega kujundati Ambla alev ümber Ambla alevikuks.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14. juuli 2014
  2. Postimees 1934
  3. Ambla tahab alevi nime. Rahvaleht, 26. mai 1927, nr. 61, lk. 3.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]