Prandi
| Prandi | |
|---|---|
 | |
| Pindala |
16,2 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
39 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
6349[3] |
| Koordinaadid | 58° 50′ N, 25° 43′ E |
  | |
 | |
Prandi (ajalooliselt ka Kardina) on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koigi valda.
Külas paikneb Prandi Allikajärv, millest saab alguse Prandi jõgi. Küla lähistel asetseb Neeva-Prandi soo.
Külas on asunud Prandi mõis.
Prandis tegutseb MTÜ Prandi küla ja allikad, mis korraldab külaelu. Küla valiti 2008. aastal Järvamaa aasta külaks.[4]
Prandi valiti 2011. aastal Eesti aasta külaks.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vanimad kirjalikud teated Prandi küla kohta pärinevad millalgi ajavahemikus 1288–1403 koostatud dokumendist, millest on säilinud 16. sajandil koostatud ärakiri Stockholmi Kammerarhiivis. Evald Blumfeldti leitud dokumendis on ära toodud Järvamaa talupoegade sõjasalga suurus. Kardina (Cardenaye) vakus pidi välja panema 15 sõjaratsut, 3 kergeratsanikku ja koos Valgma ja Ramme vakusega ka 8 voorihobust.[5][6]
Järgmine teade pärineb 1564. aasta Mäo mõisa vakuraamatust. Kardina (Kardenay) küla järgi oli nimetatud omaette vakus, kuhu kuulusid Kardina, Veskiaru, Koigi, Ubakalu, Sõrandu, Sigapusma, Valgma, Nurmsi, Koeiphasi, Padula ja Seinapalu külad. 1564. aastal oli Kardina külas 6 talu. Liivi sõjas ja Rootsi-Poola sõjas sai piirkond tugevasti kannatada.[7]
1613. aastal annetati Kardina küla koos Veskiaru veskiga Paide linnuse ülemvahtmeistrile Hinrich Brandtile (ka Brandten), senikauaks kui ta selles ametis on. Läänistus kinnitati kuninga poolt 1616. aasta 29. oktoobril. Brandti perekonnanime järgi kujunes külale ja mõisale nimeks Prandi (saksa Brandten). Kardina nime kasutati paralleelselt edasi kuni 1760. aastateni.[7]
1620. aastal on küla mainitud taas riigi omanduses olevana. 1623. aastal rentis Hinrich Brandt valdust 35 riigitaalri eest. Ka 1627. aastal on teda mainitud rentnikuna. 1626. aastal 21. oktoobril annetas Gustav II Adolf küla ooberst Alexander von Essenile ning 1639. aastaks oli rajatud juba Prandi mõis.[7]
1687. aastal oli külas 22 talu ning kõrts ja veski.[7]
Küla sai kannatada Põhjasõja ja 1710–1711 möllanud katku läbi. Enne katku elas külas 84 inimest. Peale katku aga vaid 36 inimest.[7]
1726. aasta adramaarevisjoni andmeil elas külas juba 96 inimest, 1732. aasta maarevisjoni järgi 100 inimest, 1739. aasta maarevisjoni järgi 135 inimest, 1744. aasta maarevisjoni järgi 152 inimest ning 1750. aasta maarevisjoni järgi 165 inimest. Järgnevate aastate jooksul rahvaarv mõnevõrra vähenes. 1765. aasta maarevisjoni andmeil elas Prandis 141 inimest.[7]
1831. aastal kolis oma perega Prandi külasse Jaan Tertsius, kelle poeg Hans Tertsius paistis silma Mahtra sõja sündmustes. Hans lahkus Prandist Mahtrasse 1842. aastal.
1834. aastal ostis Prandi mõisa Koigi mõisnik Otto Magnus von Grünewaldt. Ta likvideeris küla ning kolis senised elanikud ümber Veskiaru, Sõrandu ja Sigapusma külla. Küla maad mõisastati ning ribaspõllud muudeti suurteks põlluväljadeks. Seniste taluhoonete asemele rajati suured mitmepereelamud kuhu pandi elama moonakad. 1846. aastal mindi Prandi mõisas teorendilt üle raharendile.[7]
1920. aastal asutati Purdi metskond, mille hulka kuulus ka Prandi vahtkond. 1922. aastal läks Prandi vahtkond Huuksi metskonna koosseisu. Esimeseks metsavahiks oli Peeter Riiv.[8]
29. juulil 1932 asutati Prandi turbaühing, eesmärgiga toota turvast kütteks ja loomadele allapanuks.[9]
1939. aasta põllumajandusloenduse andmeil asus külas 33 majapidamisüksust.[9]
Prandi küla sai kannatada ka Teises maailmasõjas. 1941. aasta juulis ja augustis toimusid külas ja selle ümbruses lahingud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vägede vahel. Prandi elanikud varjasid end sel ajal Palkaru ja Rebasemäe metsaheinamaadel, mida kutsuti ka saarteks. Külaelanikud olid metsa varjule toonud ka oma lehmad ja hobused. Tules sai kannatada 13 talu.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 6.03.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Anu Bollverk: "Aasta küla kutsub allikajärvele" Järva Teataja, 26. veebruar 2009
- ↑ Enn Tarvel "Orduaeg (1227–1581)" kogumikust "Järvamaa. Loodus. Aeg. Inimene." Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007
- ↑ Mart Lätte "Eestlaste sõjalised kohustused keskajal"
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 Karl Kranich "Ajalooandmeid Koigi ümbruse minevikust I" Koigi. 1988
- ↑ Viktor Kapp "Järvamaa – metsade maa" Paide, 2001
- ↑ 9,0 9,1 Eesti Muinsuskaitse Selts "Järvamaa aastal 1939 ja nüüd..." Tallinna Raamatutrükikoda. 1999
- ↑ Karl Kranich "Ajalooandmeid Koigi ümbruse minevikust II" Koigi. 1998
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Karl Kranich "Prandi küla ja mõis" Koigi Vallaleht. 19. august 1995
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Koigi valla vaatamisväärsused:Prandi allikad
- Prandi looduskaitseala kaitse-eeskiri
- MTÜ Prandi küla ja allikad
- MTÜ Prandi küla ja allikad koduleht
- "Prandi elanikud said jõulukingiks külamaja" Järva Teataja
