Józef Poniatowski

Józef Antoni Poniatowski (7. mai 1763 Viin, Habsburgide monarhia – 19. oktoober 1813 Weiße Elster, Saksimaa kuningriik) oli Prantsusmaa marssal ja Poola kindral, Varssavi hertsogiriigi sõjaminister (1807), Poola armee ülemjuhataja (1808), viimase Poola kuninga Stanisław II vennapoeg, vürst.

Oktoobris 1813 sai Poniatowski Leipzigi lahingu esimesel päeval Napoleonilt keisririigi marssali auastme.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Austria kindrali Andrzej Poniatowski (hilisem feldmarssal) perekonnas sündinud Józef Poniatowski alustas sõjaväeteenistust Austria armees, kuid 1789. aastast sai temast Poola armee loojaid. Vene-Poola sõjas (1792) juhtis ta Poola armee Ukrainas tegutsenud korpust. 1794. aastal võttis osa Kościuszko ülestõusust. Pärast Pauli keisriks saamist (1796) kutsuti teda Vene keisri teenistusse, kuid Poniatowski vastas keeldumisega.

1806. aastal astus Poniatowski Prantsuse keisririigi teenistusse. 1807. aastal oli ta Varssavi Suurhertsogiriigi (Prantsusmaa protektoraat) ajutise valitsuse loojaid ja temast sai sõjaminister.

1812. aastal juhtis Poniatowski Napoleoni sõjakäigus Venemaale Poola korpust (Grande Armée' 5. armeekorpus). Tema korpus võttis osa ka Borodino lahingust.

16.–19. oktoobril 1813 peetud Rahvastelahingus (Leipzigi lahing) juhtis Poniatowski Grande Armée' 8. korpust (Poola korpus). 16. oktoobril ülendas Napoleon ta keisririigi marssaliks.

Kolm päeva hiljem sai Józef Poniatowski haavata ja uppus Weiße Elsteris. Poniatowski on maetud Krakówis Waweli katedraali krüptis.