Kulgemine

Allikas: Vikipeedia

Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas. Kulgemine selle otseses tähenduses on omane vagiilsetele ehk vabalt ringiliikuvatele organismidele. Sessiilsete ehk kinnitunud loomade puhul enamasti kulgemisest rääkida ei saa. Kulgemine otseses tähenduses toimub organismi kehaliigutuste abil tema enda jõul. Passiivseks kulgemiseks nimetatakse organismi asukohamuutust teiste organismide või keskkonnategurite toimel (nt passiivne ujumine, passiivne lendamine).

Kulgemine on loomadele vajalik selleks, et leida toitu, liigikaaslast, põgeneda vaenlase eest, leida sobilik elupaik jne. Evolutsioon on iga liigi kulgemisviisid kujundanud tema vajadustele vastavaks. Näiteks on pikki vahemaid läbiva rändava eluviisiga organismi kulgemisviis vahemaaühiku kohta väikese energiatarbega, paigalisel organismil, kes peab tihti vaenlase eest põgenema, on kulgemisviis suure energiatarbega, kuid väga kiire.

Kulgemisviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamised kulgemisviisid on kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine, ujumine, lendamine ja roomamine. Need toimuvad kas õhu-, veekeskkonnas või maismaal.