Io

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vanakreeka mütoloogia tegelaskujust; Jupiteri kuu kohta vaata Io (Jupiter), muude tähenduste kohta Io (täpsustus).

Antonio da Correggio maal "Jupiter ja Io"

Io oli vanakreeka mütoloogias jõejumal Inachose tütar (tema päritolu kohta on ka teisi versioone).

Zeus pani tütarlast tähele ning võttis ta oma armukeseks. Kui Zeusi abikaasa Hera tabas nad peaaegu teolt, muutis Zeus oma teo varjamiseks ennast valgeks pilveks ning muutis Io lumivalgeks mullikaks. Hera nägi selle maskeerimiskatse läbi ja küsis mullika endale kingiks. Sellest kingitusest ei saanud Zeus ära öelda.

Et Io Zeusiga kokku ei saaks, pani Hera mullikat valvama sajasilmse hiigelkoletise Argose. Zeus käskis Hermesel Argose tappa, mida too tegi, uinutades eelnevalt flöödimänguga kõik Argose sada silma. Io pääses – ikka veel looma kujul – põgenema.

Hera märkas seda kavalust kohe ning saatis Iole järele veiseparmu, kes teda vahetpidamata jälitas, sundides Iot vahetpidamata mööda maad rändama.

Ta läks ka Propontise (Marmara mere) ja Musta mere vahelt läbi. See koht sai nimeks Bosporus ('härja läbikäik').

Seejärel kohtas Io Kaukasuse mägedes aheldatud Prometheust. Hoolimata oma kannatustest lohutas Prometheus Iot, ennustades, et too saab inimkuju tagasi ning saab kõigi aegade suurima kangelase Heraklese esiemaks.

Io jõudis Joonia mere kaudu Egiptusse, kus Zeus taastas tema inimkuju. Seal sünnitas ta Zeusi poja Epaphose. Hiljem abiellus ta Egiptuse kuninga Telegonosega.

Teise versiooni järgi anus Io Egiptuses jumalaid, et nood teda looma kujust vabastaksid. Hera andis tema palvetele järele ning Iot hakati Egiptuses jumalannana austama.

Io kujutavas kunstis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iot on kujutatud ühel Antonio da Correggio kuulsamatest maalidest "Jupiter ja Io".