Ingemar Johansson

Allikas: Vikipeedia
IngemarJohansson 2.jpg

Ingemar Johansson (hüüdnimi Ingo; 22. september 1932 Göteborg30. jaanuar 2009 Onsala, Rootsi) oli Rootsi poksija. Poksiga alustas ta 1945. aastal, 16-aastasena tegi oma esimese võistluse (1948).

Johansson osales 1952. aasta Helsingi olümpiamängudel raskekaalus (+79,38 kg). Finaal kohtus ta USA tõusva tähe Edward Sandersiga. Kohtumine oli mõlemapoolselt ettevaatlik, mõlemad said ka passiivsuse eest hoiatuse. Teise raundi lõpus sai Johansson teise hoiatuse ja diskvalifitseeriti. Hõbemedal jäeti välja andmata, Johansson sai selle kätte alles 1982. aastal. Ta on hiljem väitnud, et soovis oma vastast väsitada ja kolmandas raundis otsustavalt rünnata. Selline taktika sobis ka tema senise võistlusstiiliga.

Johansson hakkas pärast olümpiamänge elukutseliseks. Ta võitis 1956. aasta elukutseliste Euroopa meistrivõistluste finaalis Franco Cavicchi (Itaalia). Ta kohtus 1959. aastal New Yorgis tiitlipretendendina Floyd Pattersoniga ja võitis kolmandas raundis nokaudiga. Johansson tuli maailmameistriks.

Johansson kohtus Pattersoniga uuesti 1960. aastal, Patterson võitis nokaudiga viiendas raundis ja oli esimene raskekaallane, kes oli oma tiitli tagasi võitnud. Nad kohtusid veel 1961. aastal ning jälle võitis Patterson, seekord nokaudiga kuuendas raundis. Johansson võitis 1962. aastal uuesti elukutseliste Euroopa meistrivõistluste kuldmedali raskekaalus, alistades Brian Londoni Suurbritanniast.

Johansson pidas elukutselisena 28 võistlust ja võitis neist 26, neist 17 nokaudiga. Ta lõpetas elukutselisena 1963. aastal. Johansson tegutses hiljem USA-s filmi alal. Ta põdes alates 1990. aastate keskelt Alzheimeri tõbe.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]